Kui minult küsitakse, mis on ühe õnnestunud Jaanipäeva saladus, siis ma ei vasta kunagi „hea grill“ või „ilus ilm“. Aastate jooksul olen korraldanud kümneid jaanipidusid ning õppinud ühe lihtsa tõe: inimesed mäletavad eelkõige toitu. Mitte tingimata uhkeid pearoogasid, vaid just neid väikeseid suupisteid, mille juurde tullakse tagasi veel ja veel, kuni vaagen on täiesti tühi.
Olen märganud, et kõige populaarsemad suupisted ei ole sugugi kõige keerulisemad. Vastupidi – need põhinevad sageli Eesti traditsioonidel, hooajalisel toorainel ja maitsetel, mis sobivad ideaalselt pika valge suveõhtuga. Mõned neist pärinevad vanaemade retseptivihikutest, teised on saanud kaasaegsema kuju, kuid kõigil neil on üks ühine omadus: need kaovad laualt esimesena.
Suitsuliha rukkileival värske kurgiga
Mitte ükski moodne tapaselaud ei ole suutnud minu külaliste seas ületada seda lihtsat kombinatsiooni. Hea suitsuliha, värske rukkileib ja krõmpsuv kurk mõjuvad koos peaaegu täiuslikult. Selles on midagi väga eestilikku ja ausat.
Esimest korda märkasin selle suupiste populaarsust siis, kui valmistusin suuremaks jaanipeoks ning panin lauale nii erinevaid juuste, hummuseid kui ka Vahemere suupisteid. Õhtu lõpuks olid kõik keerulised ampsud alles, kuid suitsuliha ja leiva vaagen oli täiesti tühi.
Sõir ürtide ja köömnetega
Jaanipäev ilma sõirata tundub mulle sama kummaline nagu jõulud ilma piparkookideta. See vana Eesti juust ühendab endas kohupiima pehmuse, või rikkalikkuse ja köömnete erilise aroomi.
Viimastel aastatel olen hakanud sõira serveerima väikeste kuubikutena koos värskete rediste ja tilliga. Tulemus on üllatavalt elegantne ning isegi väliskülalised küsivad alati, millega täpselt tegemist on.
Täidetud munad suitsukalaga
On põhjus, miks täidetud munad pole Eesti pidulaudadelt kunagi kadunud. Valk ja rasv annavad pikaks õhtuks energiat ning suitsukala lisab põhjamaist iseloomu.
Kui lisada täidisesse veidi hapukoort, murulauku ja suitsulõhet või suitsuräime, muutub see klassikaline suupiste korraga nostalgiliseks ja kaasaegseks.
Kartulisalati ampsud
Kartulisalat on Jaanipäeva klassika, kuid viimastel aastatel olen hakanud seda serveerima väikestes portsjonites. Kui tõsta kartulisalat väikestele rukkileivakrõpsudele või keedetud kartulipoolikutele, muutub tuttav roog hetkega pidulikumaks.
Need ampsud kaovad alati ootamatult kiiresti. Arvan, et põhjus peitub selles, et inimesed tunnevad maitset, mida nad armastavad, kuid uues ja mugavamas vormis.
Marineeritud räim värske kartuliga
Kui räägitakse Eesti suvest, mõtlen mina alati räimele. Selle maitse seostub mere, kalurite ja pikkade põhjamaade õhtutega.
Marineeritud räim koos väikese värske kartuli ja tillioksaga on üks neist suupistetest, mis tõestab, et suurepärane toit ei vaja kümneid koostisosi. Vajalik on ainult kvaliteetne tooraine.
Grillitud šampinjonid küüslauguvõiga
Kõik külalised ei söö liha ning just seetõttu hakkasin aastaid tagasi valmistama grillitud seeni. Ma ei osanud arvata, et neist saab üks populaarsemaid roogi kogu peol.
Küüslauguvõi, värsked ürdid ja grillisuits annavad seentele sügavuse, mis paneb ka lihasõbrad neid taldrikule tõstma.
Kohupiimakreem suitsulõhega
Eesti köök armastab kohupiima ning põhjusega. Selle mahe maitse sobib suurepäraselt kokku soolasema suitsukalaga.
Kui serveerida kreemi väikestes klaasides või rukkileivakorvikestes, näeb see välja pidulik, kuid valmistamine võtab vaid mõne minuti. Just sellised retseptid on minu lemmikud suviste pidude puhul.
Maasikad kitsejuustu ja meega
Mõni aasta tagasi tundus mulle maasikate ja juustu kombinatsioon kummaline. Siis proovisin seda ühe sõbranna juures ning sellest ajast alates kuulub see minu Jaanipäeva lauale igal aastal.
Magusad Eesti maasikad, kreemjas juust ja tilk mett moodustavad koos maitsete tasakaalu, mis mõjub üllatavalt luksuslikult.
Kodused juustupulgad köömnetega
Kui laual on juustupulgad, ei jää neid tavaliselt kauaks. Krõbe tekstuur ja köömnete tuttav maitse sobivad suurepäraselt nii õlle kui ka karastusjookidega.
Need meenutavad mulle alati lapsepõlve pidusid, kus ema küpsetas neid suurte plaatidena ning külalised murdsid neid käigu pealt.
Värsked kurgi- ja ürdivõileivad
Kõige lihtsam suupiste osutub sageli kõige populaarsemaks. Õhukesed rukkileivaviilud, ürdivõi, värske kurk ja natuke tilli sisaldavad kogu Eesti suve olemust.
Kui ma vaatan jaanitule ääres inimesi neid söömas, saan aru, et mõnikord ei otsi me mitte uusi maitseid, vaid neid tuttavaid hetki, mis seovad meid kodu ja lapsepõlvega.
Miks just need suupisted töötavad?
Aastate jooksul olen õppinud, et parimad Jaanipäeva suupisted ei võistle tähelepanu pärast. Need toetuvad kohalikele maitsetele, hooajalisele toorainele ja traditsioonidele, mis on Eesti kultuuris sügavalt juurdunud.
Suitsuliha, sõir, räim, kartulisalat, kohupiim ja värsked marjad ei ole lihtsalt toit. Need on osa meie suvest. Ja võib-olla just seetõttu kaovad need laualt alati esimesena. Mitte sellepärast, et need oleksid kõige moodsamad, vaid sellepärast, et need maitsevad nagu Eesti suvi ise.