Alzheimer Europe avaldas 2026. aastal aruande The Prevalence of Dementia in Europe 2025, mis tugineb uusimatele kogukonnapõhistele uuringutele, ÜRO rahvastikuprognoosidele ning Alzheimer Europe’i varasematele andmetele aastaraamatust Dementia in Europe Yearbook 2019.
Uus analüüs prognoosib suurt kasvu dementsusega inimeste arvus nii Euroopa Liidus kui ka mujal Euroopas.
Uued hinnangud näitavad:
-
2025. aastal on hinnanguliselt 9 065 706 dementsusega inimest EU27 riikides ja 12 122 979 Euroopas kokku (EL ja mitte‑EL riigid).
-
2050. aastaks tõuseb see number 14 335 788‑ni EU27 territooriumil ning 19 905 856‑ni kogu Euroopas.
-
See vastab üle 58 % kasvule EL27 riikides ja umbes 64 % kasvule kogu Euroopas võrreldes 2025. aastaga.
Alzheimer Europe tegevjuht Jean Georges on rõhutanud:
“Raport näitab, et hoolimata riskitegurite paremast kontrollist suureneb dementsusega inimeste arv märkimisväärselt, mis avaldab tõsist survet tervishoiu‑ ja sotsiaalteenustele ning nõuab rohkem investeeringuid Alzheimeri ja dementsuse ennetusse ja ravisse.”
Eestis ja Euroopas trendid ning prognoosid
Eestis hinnati 2018. aastal dementsusega inimeste arvuks ligikaudu 22 942, mis moodustas ~1,7 % kogu elanikkonnast. Prognoosi järgi võib dementsusega inimeste arv Eestis kasvada 35 394‑ni aastaks 2050 ning osakaal rahvastikus suureneda ~3 %‑ni.
Euroopas on dementsuse levimus prognooside kohaselt kasvamas – dementsusega inimeste osakaal kogu rahvastikus võib tõusta 1,57 %‑lt 3 %‑ni aastaks 2050.
Teaduslikud uuringud ja hinnangud
Mitmed epidemioloogilised uuringud kinnitavad, et rahvastiku vananemine on dementsuse leviku peamine põhjus:
European Psychiatry uuring prognoosis, et Euroopas võib dementsusega inimeste arv tõusta 7,1 miljonilt aastal 2000 kuni ~16,2 miljoni inimeseni 2050. a., mis näitab üha suuremat koormust ühiskonnale ja tervishoiusüsteemile.
Mikrosimulatsiooni mudelid näitavad, et:
-
Kui dementsuse esinemissagedus vanuse järgi püsib stabiilsena, võib vanemaealiste dementsuse esinemine kasvada ~118 % võrra 2020–2050.
-
Kui aga vanuse‑spetsiifiline esinemissagedus iga dekaadi jooksul väheneb ~13 %, võib eeldatav levimus olla kuni ~36 % väiksem kui traditsioonilised mudelid ennustavad.
Globaalsed perspektiivid ja riskitegurid
Mitmed laiaulatuslikud rahvusvahelised uuringud viitavad sarnastele suundumustele:
Üks ülemaailmne analüüs prognoosis, et dementsuse juhtumite arv võib maailma tasandil ulatuda ~153 miljonini aastaks 2050, mitmekordistudes võrreldes varasemate aastatega. Suur osa kasvust on seotud rahvastiku eakuse suurenemisega.
Uuringud rõhutavad ka riskitegureid, mida saab mõjutada: haridus, kardiovaskulaarsed riskid, suitsetamine ja kehaline aktiivsus dünaamiliselt seotuna dementsuse riskiga.
Kokkuvõte: miks see oluline on
-
Dementsuse levik kasvab, peamiselt seoses vananeva rahvastikuga.
-
Alzheimer Europe’i aruanded ja ÜRO prognoosid on kõige värskemad ning põhinevad laialdastel andmetel.
-
Tervishoiusüsteemid peavad valmistuma suuremahulisteks vajadusteks nii diagnoosi, ravi kui ka hoolduse valdkonnas.
-
Samal ajal näitavad teadusartiklid, et riskitegureid saab mõjutada, mis võib osa juhtumeid edasi lükata või vähendada.
