2026. aasta veebruaris viis platvorm EduBirdie läbi küsitluse, milles osales 2000 inimest.
Tulemuste kohaselt eelistab 67% Z-põlvkonna esindajatest (sündinud aastatel 1997–2012) pigem magada kui veeta ööd partneriga.
Noorte prioriteetide seas on esikohal stabiilne töö (64%), isiklikud saavutused (59%), sõprus (50%) ning aeg iseendale (46%). Samal ajal märkis 37% vastanutest, et nad elavad aktiivset seksuaalelu.
Ekspertide hinnangul peegeldab see trend laiemat väärtushinnangute muutust. Z-põlvkond seab varasemate generatsioonidega võrreldes suuremat rõhku vaimsele tervisele, töö- ja eraelu tasakaalule ning isiklikule arengule.
Uni on seejuures muutunud teadlikuks enesehoiu osaks, mitte pelgalt bioloogiliseks vajaduseks.
Uuringud näitavad, et 18–29-aastased noored magavad keskmiselt 6,5–7 tundi ööpäevas, mis jääb alla soovitusliku 7–9 tunni. Krooniline unepuudus on seotud kõrgema ärevuse, depressiooniriskiga ning keskendumisvõime langusega. Seetõttu võib teadlik une eelistamine olla katse kompenseerida igapäevast stressi ja infokoormust.
Sotsioloogilised andmed Euroopast ja Põhja-Ameerikast viitavad ka sellele, et noored alustavad püsisuhteid ja seksuaalelu keskmiselt hilisemas eas kui varasemad põlvkonnad. Võrreldes 1990. aastatega on 18–24-aastaste seas seksuaalselt aktiivsete noorte osakaal mõnes riigis vähenenud 10–20%. Selle põhjuseks peetakse nii digikeskkonna mõju, majanduslikku ebakindlust kui ka muutunud suhtumist intiimsusse.
Psühholoogid rõhutavad, et une ja seksuaalelu vastandamine ei pruugi olla otsene konkurents. Piisav uni toetab hormonaalset tasakaalu, sealhulgas testosterooni ja östrogeeni taset, mis omakorda mõjutab libiidot. Seega võib parem unekvaliteet pikemas perspektiivis hoopis toetada tervislikku intiimelu.
Kokkuvõttes viitab küsitlus sellele, et Z-põlvkond teeb teadlikumaid valikuid oma heaolu nimel. Uni ei ole nende jaoks laiskuse märk, vaid strateegiline ressurss, mis aitab säilitada vaimset tervist, töövõimet ja elukvaliteeti.
