Uuring näitas, et mida suurem on inimese geneetiline eelsoodumus depressiooniks, seda sagedamini ilmnevad tal ka depressiooni sümptomid.
Esmapilgul paistis seos ka majandusliku olukorraga olevat ilmne – suurema geneetilise riskiga osalejatel oli sagedamini madalam haridustase, vähem sääste ja rohkem võlgu.
Teadlased analüüsisid kahe suure rühma andmeid: noori, keda jälgiti alates 16. eluaastast kuni 29. eluaastani, ning vanemaealisi inimesi.
Kui aga võrreldi sama perekonna vendi ja õdesid, muutus pilt märkimisväärselt. Depressioonile geneetiline eelsoodumus mõjutas endiselt vaimset tervist, kuid selle seos sissetuleku ja haridustasemega kadus.
Teadlased jõudsid järeldusele, et geneetiline risk depressiooniks ei määra iseenesest inimese rahalist tulevikku. Sissetulekut ja sotsiaalset staatust mõjutavad oluliselt rohkem keskkond, elutingimused ja haridusvõimalused kui üksnes DNA.
Tänapäevased genoomiuuringud näitavad, et depressioon on polügeenne häire – seda mõjutavad sajad või isegi tuhanded geenivariandid, millest igaühe mõju on väike. Näiteks suured rahvusvahelised genoomi assotsiatsiooniuuringud (GWAS), mis hõlmavad üle 500 000 inimese andmeid, on leidnud, et geneetilised tegurid selgitavad ligikaudu 30–40% depressiooni tekkeriskist. Ülejäänud osa sõltub keskkonnast ja elukogemusest.
Lisaks on mitmed kaksikute ja õdede-vendade uuringud näidanud, et sama geneetilise taustaga inimestel võivad elu jooksul kujuneda väga erinevad majanduslikud tulemused. See viitab sellele, et haridus, pere toetus, ligipääs tervishoiule ja tööturu võimalused mängivad otsustavat rolli.
Majandusanalüüsid Euroopas ja Põhja-Ameerikas on omakorda näidanud, et lapsepõlve sotsiaal-majanduslik staatus ennustab täiskasvanuea sissetulekut tugevamalt kui geneetiline risk depressiooniks. Samuti on leitud, et kvaliteetne haridus ja varajane psühholoogiline tugi võivad vähendada depressioonisümptomite mõju töövõimele kuni 20–30%.
Seega kinnitavad teadusandmed, et kuigi geneetiline eelsoodumus mõjutab vaimset tervist, ei määra see automaatselt inimese sotsiaalset ega majanduslikku trajektoori. Geenid loovad võimalikkuse, kuid keskkond ja ühiskondlikud tingimused kujundavad tegeliku tulemuse.
