Peaaegu kuus eurot kilo eest ja täiesti tavalised õunad
Tallinnas elavad välismaalased arutavad elavalt, miks on eesti õunad supermarketites muutunud pea luksuskaubaks. Facebooki grupis Expats in Tallinn jagas Robert fotot Selveri letist, kus kohalike õunte kilohind oli 5,99 eurot, ning lisas irooniliselt, et tegemist ei ole sugugi “kuldõuntega”. Postitus kogus kiiresti tähelepanu ja pani paljusid küsima, kuidas saab kohalik vili olla kallim kui importkaup.
Mitmed kommenteerijad tunnistasid, et selline hind üllatab ka neid, kes on harjunud Põhjamaade kallite elukallidustega, ning osa inimesi märkis, et odavam on osta Poola või Itaalia õunu, kuigi need on Eestisse toodud sadade ja tuhandete kilomeetrite kauguselt.
Miks eesti õun nii kalliks läks
Põllumajanduseksperdid ja tootjad toovad välja, et hinnatõusul on mitu väga maiset põhjust. Viimaste aastate ilmastik on olnud õunakasvatajatele keeruline, sest kevadised öökülmad ja suvised vihmaperioodid vähendasid saaki märgatavalt. Samal ajal on kasvanud tööjõu, energia ja ladustamise kulud, mis kõik peegelduvad lõpphinnas.
Statistikaameti andmetel on Eesti puuviljatootmine viimastel aastatel pigem kahanenud, samas kui tarbijate huvi kohaliku ja võimalikult puhta toidu vastu on kasvanud. Maaelu Edendamise Sihtasutus on varem rõhutanud, et Eesti õunakasvatus põhineb suuresti väiketootjatel, kellel puudub suurte tootmismahtude eelis ning kelle omahind on paratamatult kõrgem.
Kuidas saab importõun olla odavam
Euroopa Liidu siseturg mängib siin olulist rolli. Suured tootjad Poolas ja Itaalias kasvatavad õunu tööstuslikes mahtudes, kasutavad automatiseeritud ladustamist ning odavamat logistikat, mis teeb iga kilo omahinna väga madalaks. Eesti õun on sageli kasvatatud väiksemas aias, hoolitsetud käsitsi ja ladustatud väiksemates kogustes, mis on keskkonna ja kvaliteedi mõttes pluss, kuid hinnas miinus.
Ka jaeketid ise on tunnistanud, et hooaja lõpus, kui kohalik õun on juba pikalt ladustatud, tõuseb selle hind eriti järsult.
Kas see on ainult Tallinna mure
Sugugi mitte. Sarnaseid hindu on nähtud ka teistes suuremates linnades, eriti talve lõpus ja varakevadel. Sügisel, vahetult pärast saagikoristust, on pilt hoopis teistsugune ning kohalik õun on sageli märgatavalt soodsam ja värskem.
Väike ajalooline vaade
Huvitaval kombel ei olnud õun Eestis alati igapäevane toit. Veel 19. sajandil peeti seda pigem mõisate ja jõukamate talude viljaks. Alles 20. sajandil muutus õun laialt levinud aiaviljaks. Tänane hinnatase paneb paljusid muigama, et ajalugu teeb justkui väikese ringi ja õun on taas midagi erilist.
Mida sellest järeldada
Eesti õun ei ole kuldne, kuid selle hind peegeldab kohaliku tootmise haprust, väikseid mahtusid ja kasvanud kulusid. Välismaalaste üllatus on arusaadav, kuid kohalike jaoks on see pigem meeldetuletus, et aus ja kohalik toit ei pruugi alati olla odav.
Korduma kippuvad küsimused
Kas eesti õun on alati parem kui importõun?
Sageli on see värskem ja väiksema keskkonnajalajäljega, kuid maitse ja kvaliteet sõltuvad konkreetsest tootjast.
Millal on parim aeg eesti õunu osta?
Sügisel, kohe pärast saagikoristust, kui ladustamiskulud pole veel hinnale lisandunud.
Kas hinnad võivad tulevikus langeda?
Ekspertide hinnangul sõltub see ilmast, saagikusest ja energia hinnast, kuid väga odavaid kohalikke õunu lähiajal ei prognoosita.
Järgmisel korral õunu korvi pannes tasub ehk hetkeks mõelda, et valid mitte lihtsalt puuvilja, vaid terve loo Eesti põllumajandusest.
