Külmadel talvepäevadel küttivad paljud Eesti kodud sagedamini, et eluruumid püsiksid soojad.
Just sel perioodil suureneb süsinikmonooksiidi tekkimise oht, eriti kui küttesüsteeme kasutatakse valesti või hooletult.
Jaanuari keskel reageeris G4S kaks korda Nublu suitsuanduri häirele, mis juhtis tähelepanu olukorrale, kus näiliselt väike viga ahju kütmisel võis kaasa tuua tõsised tagajärjed.
Süsinikmonooksiid on lõhnatu, maitse- ja värvitu gaas, mis võib juba vähestes kontsentratsioonides olla eluohtlik. Eesti Päästeameti andmetel registreeriti 2024. aastal talvekuudel üle 120 juhtumi, kus suitsuanduri häire hoidis ära tõsise mürgistuse või hukku.
Samuti näitavad uuringud, et iga neljas kodu Eestis ei kontrolli küttesüsteeme regulaarselt ega paigalda suitsu- ja CO-andureid, mis suurendab õnnetuse riski märkimisväärselt.
Rahvusvahelised statistilised andmed kinnitavad, et talveperioodil on koduses keskkonnas tekkinud süsinikmonooksiidimürgistuste arv kõrgem: näiteks Soomes registreeritakse keskmiselt üle 200 mürgistuse juhtumi aastas, millest umbes 30-40 lõppeb surmaga. Eestis võib madal teadlikkus ja andurite puudumine põhjustada sarnaseid riske, kuigi suured surmajuhtumid on õnneks harvad.
Ekspertide sõnul on kõige olulisem ennetus: küttesüsteemide korrapärane hooldus, suitsu- ja CO-andurite paigaldamine ning ahjude ja küttekollete nõuetekohane kasutamine võivad päästa elu.
