Kuigi Eesti põllumajandustootjad on aastaid saanud väiksemaid toetusi kui näiteks Belgia või Prantsusmaa tootjad, võivad toetussummad lähiaastatel veelgi väheneda.
Seetõttu on Euroopa Komisjon kavandanud Eestile 546 miljoni euro suuruse kompensatsiooni sissetulekute vahe leevendamiseks. Kuid nagu sageli, peitub probleem detailides.
Rahandusminister Jürgen Ligi on kinnitanud, et see raha ei ole mõeldud üksnes põllumajandusele. See tekitab põllumajandustootjates muret, sest kardetakse, et vahendid hajuvad teiste valdkondade vahel ega jõua tegelike tootjateni.
Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda teatas hiljuti, et Euroopa Komisjoni kavade kohaselt eraldatakse aastateks 2028–2034 Eesti põllumajanduse ja toiduainetootmise toetuseks oluliselt vähem raha kui praegu.
Samas on Eestile kavandatud 546 miljonit eurot tulude puudujäägi katmiseks, kuna järgmise aasta lõpuks jäävad kohalikele tootjatele makstavad toetused endiselt alla Euroopa Liidu keskmise taseme.
Statistika näitab, et Eesti põllumajandustoetused hektari kohta on püsivalt olnud ELi madalamate seas. Kui Lääne-Euroopa riikides ulatuvad otsetoetused sageli üle 300 euro hektari kohta, siis Eestis jääb see näitaja märgatavalt madalamaks. See seab kohaliku tootmise ebasoodsasse konkurentsiolukorda juba lähtepositsioonilt.
Lisaks on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud tootmissisendite hinnad. Väetiste, kütuse ja sööda hinnad on tõusnud kümnete protsentide võrra, samas kui põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad ei ole samas tempos kasvanud. See on vähendanud tootjate kasumlikkust ja suurendanud sõltuvust toetustest.
Eestis tegutseb ligikaudu 11 000 põllumajanduslikku majapidamist ning sektor annab otseselt ja kaudselt tööd kümnetele tuhandetele inimestele. Põllumajanduse ja toiduainetööstuse osakaal Eesti SKP-st on ligikaudu 2–3%, kuid regionaalses plaanis on selle tähtsus palju suurem, eriti maapiirkondades.
Põllumajandustootjate hinnangul ei ole küsimus enam ainult toetuste suuruses, vaid põhimõttelises võrdses kohtlemises Euroopa Liidus. Ilma selleta muutub kohaliku toidutootmise jätkusuutlikkus üha küsitavamaks.
