Sotsiaalminister Carmen Joller on saatnud kooskõlastamisele valitsuse otsuse eelnõu, mille kohaselt tõuseb alates 1. aprillist keskmine vanaduspension 5,3% ehk 43 euro võrra – praeguselt 817 eurolt 860 euroni kuus.
Rahvapension suureneb 414 euroni kuus.
Riik arvutab igal kevadel pensionid ümber, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Pensionide indekseerimine põhineb valemil, mis arvestab nii sotsiaalmaksu laekumise kui ka tarbijahinnaindeksi muutust.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad 2025. aastal 4,8%. Keskmise pensioni kasv ületab seega veidi hinnatõusu, mis tähendab pensionäride ostujõu mõningast paranemist.
Eestis saab vanaduspensioni ligikaudu 320 000 inimest, mis moodustab umbes veerandi kogu elanikkonnast. Pensionikulud on üks suurimaid riigieelarve kuluartikleid ning moodustavad igal aastal märkimisväärse osa sotsiaalkaitse kogukuludest.
Eurostati andmetel jääb Eesti keskmine vanaduspension siiski alla Euroopa Liidu keskmisele tasemele, eriti kui arvestada pensioni suhet varasemasse töötasusse (nn asendusmäär). Eestis on see näitaja ligikaudu 40–45%, samas kui mitmes Lääne-Euroopa riigis ulatub see üle 60%.
Rahvastiku vananemine suurendab pensionisüsteemile avalduvat survet. Prognooside kohaselt kasvab üle 65-aastaste osakaal Eestis järgmise 20 aasta jooksul märgatavalt, samal ajal kui tööealise elanikkonna arv väheneb. See tähendab, et ühe pensionäri kohta jääb tulevikus vähem maksumaksjaid.
Majanduseksperdid rõhutavad, et lisaks riiklikule pensionile muutub üha olulisemaks ka täiendav säästmine teise ja kolmanda samba kaudu. Statistika näitab, et kogumispensioniga liitunute arv on viimastel aastatel taas kasvanud, mis viitab inimeste suuremale teadlikkusele oma tulevase sissetuleku kindlustamisest.
