Paljude Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide maksuseadustes on 2026. aastal oodata olulisi muudatusi, sealhulgas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kokkulepitud soovituste raames.
Nende reformide eesmärk on toetada madala sissetulekuga peresid, stimuleerida tööhõivet ja kaasajastada maksusüsteemi, kuid samal ajal loovad need nii soodsaid kui ka ebasoodsas olukorras olevaid maksumaksjate rühmi.
Miks maksud muutuvad
Paljud valitsused muudavad maksueeskirju vastuseks:
- Demograafilistele väljakutsetele (vananev elanikkond ja kasvav vajadus sotsiaalkaitse järele).
- Muutustele tööturul: vabakutseliste ja platvormitöö sagenemisele.
- Rahvusvahelistele kohustustele läbipaistvuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse osas (sealhulgas OECD BEPS-standard).
- Inflatsioonilisele survele ja vajadusele ajakohastada maksumäärasid.
Eelarveuuringute Keskuse juhtiva majandusteadlase Florentino Peroni sõnul:
„2026. aasta maksureform on katse tasakaalustada eelarvetulusid sotsiaalsete kohustustega ning kohandada süsteemi tänapäevase tööturu ja digitaalmajandusega.“
Seda kinnitab ka OECD 2025. aasta maksupoliitika reformide aruanne: riigid stimuleerivad maksubaasi kasvu, kohandades määrasid ja hüvitisi, vähendades samal ajal kitsaste rühmade põhjendamatuid privileege.
Peamised muudatused ja nende mõju
Maksuvaba miinimumi suurendamine
Paljud riigid plaanivad suurendada isiklikku tulumaksu. See tähendab, et osa sissetulekust ei maksustata enam.
Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi andmetel vähendab maksuvaba miinimumi suurendamine 2026. aastal keskmise sissetulekuga perede tulumaksu keskmiselt 300 naela inimese kohta aastas.
Kes sellest kasu saab:
- Keskmise ja madala sissetulekuga pered – maksukoormus väheneb.
- Alustavad töötajad (noored) – madalamad maksud algsissetulekult.
Miks see on oluline: Eelarveuuringute Instituudi uuring (2025) on näidanud, et maksuvaba miinimumi tõstmine vähendab töötavate perede vaesusriski 5–8%.
Tulumaksumäära muudatused
Mitmed riigid arutavad kõrge sissetulekuga isikute järkjärgulist määrade tõstmist:
- Kõige jõukamate maksumaksjate jaoks võiksid kõrgeima taseme määrad tõusta 2–5 protsendipunkti võrra.
- Eesmärk on maksukoormust ümber jaotada ja sotsiaalset ebavõrdsust vähendada.
Maksuekspert Jessica Saunders märgib:
„Kõrgeima maksumäära tõstmine võib olla vahend sotsiaalse õigluse parandamiseks, kuid see tekitab muret investorite ja kõrgelt tasustatud spetsialistide seas.“
FIE-d ja vabakutselised
Muudatused mõjutavad FIE-de maksustamist:
- Kehtestatakse rangemad tulude kajastamise ja aruandluse tingimused.
- Platvormide ja maksuhaldurite vaheline üleminek digitaalsele andmevahetusele.
See on kooskõlas OECD teise samba algatusega rahvusvaheliselt, mis käsitleb suurte ettevõtete minimaalset globaalset maksu – põhimõtet „maksa seal, kus kasum tekib“.
Kes kaotab:
- Kõrge sissetulekuga FIE-d, kellel puudub ametlik ettevõtte struktuur – maksu- ja aruandlusnõuded võivad suureneda.
- Platvormiettevõtete omanikud, kellel on ebaregulaarne sissetulek – vaja on täiendavat spetsialisti nõu.
Kinnisvaramaksud
Paljud riigid arutavad kinnisvaramaksude, eriti üüritulu maksude muutmist:
- Planeeritud kohanduste hulka kuulub olemasoleva kinnisvara maksumäärade tõstmine.
- Eesmärk on ohjeldada spekulatsioone ja toetada eluaseme taskukohasust.
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Deloitte hinnangute kohaselt võib üüritulu maksu 1% tõus vähendada kinnisvarainvesteeringute tootlust 3–7%, muutes sektori atraktiivsust investorite jaoks.
Kes kaotab:
- Üürikinnisvara omanikud – maksed suurenevad.
- Investorid „tuluelamutesse“ – kasumlikkus väheneb.
Pikaajalised tagajärjed peredele
Euroopa Komisjoni uuring (Euroopa Komisjoni maksutrendid 2024) leidis, et maksuvaba miinimumi tõstmine ja progresseeruv maksustamine suurendavad majandustegevust ja parandavad pikas perspektiivis keskmise ja madala sissetulekuga perede heaolu.
Säästude ja investeeringute maksustamise tõstmine võib aga vähendada säästmise stiimuleid, eriti jõukate seas.
Mida ütlevad ametnikud ja eksperdid
Suurbritannia rahandusminister Rishi Sunak oma 2025. aasta eelarvekõnes:
“Meie eesmärk on muuta maksusüsteem õiglasemaks – need, kes teenivad vähem, peaksid vähem maksma. Meie reformid on loodud perede toetamiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks.”
IMFi direktor Kristalina Georgieva märkis:
“Maksupoliitika peaks olema vahend mitte ainult eelarvetulude teenimiseks, vaid ka ebavõrdsuse vähendamiseks ja jätkusuutliku majanduskasvu toetamiseks.”
Tulemused: kes võidab ja kes kaotab?
- Keskmised ja madalad sissetulekud: maksukärped, suurem käsutuses olev sissetulek
- Pensionärid ja sotsiaalselt haavatavad rühmad: suuremad maksusoodustused ja -maksed
- Noored töötajad: boonuste ja stiimulite saamine
- Kõrged sissetulekud: suurenenud maksukoormus
- FIE-d/vabakutselised: keerukam maksuaruandlus
- Kinnisvaraomanikud: üüritulu maksustamise suurenemine
Kokkuvõte
2026. aasta maksumuudatused on kohanduste kogum, mille eesmärk on majanduse stimuleerimine, perede toetamine ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemine. Teatud rühmade jaoks – eriti kõrge sissetulekuga inimeste, varaomanike ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks – võivad need aga tähendada suurenenud maksukoormust või haldusnõudeid.
Nagu ütles majandusteadlane Keynes:
„Maksud on hind, mida maksame tsiviliseeritud ühiskonna eest” – kuid isikliku eelarve ja pikaajaliste investeeringute tõhusaks planeerimiseks on oluline mõista, kuidas ja millal see hind muutub.
