Munad on meie igapäevaelu tavaline koostisosa – need on lihtsad valmistada, odavad ja nii mitmekülgsed, et kasutame neid sageli täiesti märkamatult.
Aga siin on üks asi, mida paljud estlased kipuvad unustama – ja see võib tegelikult oluliselt mõjutada toiduohutust.
Kus muna hoida ja miks kätepesu loeb
Räägime tihti, kus mune hoida – külmkapis või toatemperatuuril -, aga munadega töötamise hügieeni nipid kipuvad kergesti meelest minema. Eesti toiduohutusamet tuletab meelde: pärast muna koore puudutamist peske alati käed.
Miks? Asi on lihtne. Eestis ei pesta mune enne müüki, vaid need jõuavad poelettidele samas seisukorras, nagu nad on munetud. Erinevalt paljudest teistest riikidest on siin munade pesemine müügil isegi keelatud, sest munakoori katab õhuke vahataoline kiht, kutikula, mis kaitseb muna saastumise eest ja aitab sellel kauem värskena püsida. Kui sa muna pesed, kaotad selle loodusliku kaitse.
Kodune vastutus – lihtsad nipid bakterite vastu
Kuna kraanikauss ei ole steriilne, lasub vastutus täielikult koduköögis kokal. Käte pesemine pärast munadega töötamist on kiire ja lihtne viis vältida bakterite levikut teistele toiduainetele ja köögipindadele. Tegelikult ei võta see üldse kaua aega, aga võib säästa tunde muretsemist hiljem.
Iltalehti küsitluse järgi ei pese kuni 68 protsenti vastanutest käsi pärast munadega töötamist. Aga heaks uudiseks on see, et paljud tunnistasid, et plaanivad oma harjumusi parandada – seega on lootust!
Miks mune Eestis (ja ELis) tavaliselt ei pestakse
Eestis, nagu ka enamikus Euroopa Liidu riikides, ei pestakse mune, mis pakendatakse ja müüakse otse tarbijatele (nn A-klassi munad), enne müüki. See ei ole lihtsalt traditsioon – see on tegelikult nõutud ELi toiduohutuse eeskirjadega.
Euroopa ametlike eeskirjade kohaselt ei tohi tarbijatele otseseks kasutamiseks mõeldud mune enne või pärast klassifitseerimist pesta ega puhastada. Tootjad ei tohi neid selles etapis ka jahutada ega muul viisil säilitamiseks töödelda. Selle eeskirja taga on lihtne mõte: pesemine võib teha rohkem kahju kui kasu.
Miks pesemine Eestis ja ELis ei ole soovitatav?
Munakoorel on loomulik kaitsekiht, mida nimetatakse kutikula või bloom – õrn kile pinnal, mis aitab vältida bakterite, nagu salmonella, sissetungimist koore mikroskoopiliste pooride kaudu. Muna pesemisel võib see kaitsekiht eemalduda või kahjustuda, mis muudab bakterite sissetungimise hiljem lihtsamaks.
Seetõttu eeldavad ELi toiduohutuseeskirjad, et:
- hea hügieen ja kogumistavad talus hoiavad munad piisavalt puhtad;
- tootjad keskenduvad pigem bioloogilisele ohutusele (nt kanade vaktsineerimine salmonella vastu) kui munade puhastamisele pärast kogumist;
- munad müüakse ja ladustatakse sageli toatemperatuuril kauplustes, erinevalt paljudest riikidest, kus pestud munad hoitakse külmikus, kuna need on kaotanud oma loomuliku kaitse.
Seega on Eestis tavaliselt näha mune, millel võib olla natuke õlgi või kanasulgi – see on normaalne ja tegelikult osa loomuliku kaitsekihi säilitamisest.
Kuidas lähenemisviis Euroopas ja mujal erineb
Riikides nagu Ameerika Ühendriigid või Rootsi pestakse ja desinfitseeritakse munad tavaliselt enne müüki. Tootjad väidavad, et selline puhastamine parandab toiduohutust. Kuna pestud munad kaotavad oma loomuliku kaitsekihi, hoitakse neid pidevalt külmkapis, et aeglustada bakterite kasvu ja vältida saastumist.
Meelespea
Järgmine kord, kui munaga toimetad, võta hetk ja pese käed. See on lihtne, kiire ja võib päästa sind (ja teisi) tarbetutest terviseriskidest. Väike tähelepanu detailidele – ja sinu hommikune omlett või munapuder on juba turvalisemalt serveeritud!
