Euroopa Komisjon on muutnud oma lähenemist gaasikatelde tuleviku suhtes. Nende müügikeeld, mis pidi jõustuma 2029. aastal, on sisuliselt tühistatud. Samas jääb kehtima eesmärk vähendada järk-järgult fossiilkütuste kasutamist ning kõige olulisem muudatus puudutab riiklike toetuste lõpetamist traditsioonilistele kateldele.
Praktikas tähendab see, et gaasikatla võib ka pärast 2029. aastat endiselt oma koju paigaldada, kuid seda ei saa enam teha riiklike maksusoodustuste ega toetuste abil.
Gaasikatlad jäävad turule
Euroopa ökodisaini määruse (813/2013) muudetud eelnõu loobub varasemast plaanist, mille kohaselt oleks alates 2029. aastast kehtestatud nõuded, mis oleksid sisuliselt gaasikatelde turult kadumiseni viinud.
2023. aasta eelnõus pakuti välja väga kõrge, 115% efektiivsuse nõue. Selline tase ei ole tehniliselt saavutatav ühegi tänapäeval turul oleva gaasikatla puhul ning oleks tähendanud nende kaudset keelustamist.

Mida tähendab efektiivsus 115%?
Kütte puhul võib efektiivsus ületada 100%, kui seda arvutatakse kütuse madalama kütteväärtuse alusel. Kondensatsioonikatlad, mis kasutavad ära suitsugaasides sisalduvat veeauru soojust, saavutavad tavaliselt umbes 93–94% efektiivsuse.
115% efektiivsus on realistlikult saavutatav vaid soojuspumpade ja täielikult elektriliste küttesüsteemidega. Seega oleks sellise nõude kehtestamine tähendanud sisulist keeldu gaasi- ja diiselkateldele.
Nüüd on see nõue eemaldatud ning uued parameetrid on kooskõlas kondensatsioonikatelde tegelike tehniliste võimalustega.

Toetuste lõpp fossiilkütusel töötavatele kateldele
Kuigi gaasi- ja diiselkatlad jäävad turule, kinnitab uus eelnõu selgelt, et riiklikke toetusi ei anta enam autonoomsetele fossiilkütusel töötavatele kateldele. See on kooskõlas roheliste hoonete direktiiviga (EPBD), mille eesmärk on sellised lahendused järk-järgult 2040. aastaks täielikult asendada.
Toetused jäävad võimalikuks vaid erandjuhtudel:
-
mikrogeneraatoritele, sh gaasigeneraatoritele,
-
biomassi kasutavatele süsteemidele,
-
tehases toodetud hübriidsüsteemidele, mis ühendavad soojuspumba ja kondensatsioonikatla.

Uus energiamärgistus
Eelnõu näeb ette ka uue Euroopa energiamärgistuse kütteseadmetele, skaalal A kuni G. Gaasi- ja diiselkatlad paigutatakse klassi F. Riiklikke toetusi hakatakse andma peamiselt klasside B ja C seadmetele. Klass A on reserveeritud tulevastele, veelgi efektiivsematele tehnoloogiatele.
Alates 2025. aastast ei tohi liikmesriigid enam soodustada fossiilkütusel töötavate katelde kasutamist. See on juba toonud kaasa järelevalvemenetlusi mitmes riigis, kus toetusskeemid ei ole veel täielikult lõpetatud.
Mida see tähendab koduomanikele?
Soojuspumpade tootjad ja müüjad on juba täheldanud müügi kõikumisi ning toonud välja, et regulatsiooni ebamäärasus võib tekitada peredes ebakindlust. Samas nähakse soojuspumpasid kui pikaajalist lahendust, mis aitab vähendada energiatarbimist, alandada kulusid ja tõsta kodu energiatõhusust.

Statistika ja taust
Euroopa Liidu andmetel moodustab hoonete kütmine ja jahutamine ligikaudu 40% kogu energiatarbimisest ning umbes 36% CO₂ heitkogustest. Sellest märkimisväärne osa on seotud just gaasi ja diiselkütuse kasutamisega elamutes.
Ligikaudu pooled EL-i kodumajapidamised kasutavad endiselt peamise kütteallikana gaasi. Mõnes riigis, näiteks Saksamaal ja Itaalias, ulatub see osakaal üle 60%. See tähendab, et järsk tehniline keeld oleks mõjutanud miljoneid peresid.
Uuringud näitavad, et keskmine gaasikatel töötab 15–20 aastat. Seetõttu on paljudes kodudes praegu kasutusel seadmed, mis vajavad lähiaastatel väljavahetamist. Toetuste kadumine võib muuta otsuse uue gaasikatla kasuks rahaliselt vähem atraktiivseks võrreldes soojuspumpadega.
Energiaagentuuride hinnangul võib soojuspumba kasutamine vähendada kodu küttekulusid 30–50%, sõltuvalt hoone soojustusest ja elektrihinnast. See on üks peamisi põhjuseid, miks EL suunab poliitikaid just elektriliste ja taastuvatel allikatel põhinevate lahenduste poole.