Uneeksperdi Birgitte Rahbek Kornumi sõnul ei suuda mõõteseadmed, nagu kellad või sõrmused, täpselt öelda, kui sügavat und inimene saab.
Praegu on võimalik osta palju erinevaid kelli, sõrmuseid või käevõrusid, mis mõõdavad une kvaliteeti.
Mõned tooted lubavad muu hulgas oma une „põhjalikku analüüsi” ja annavad „une skoori”, st numbri, mis näitab, kui hästi või halvasti sa nende analüüside põhjal maganud oled.
Kui kasutad sellist vahendit, peaksid ehk siit edasi lugema.
Kuigi pikaajaline mõõtmine või jälgimine võib anda aimu sellest, kui palju sa üldiselt magad, ei tohiks sa siiski täielikult usaldada neid andmeid, mida sulle esitatakse. Seda arvab Birgitte Rahbek Kornum, kes on professor ja uneuuringute teadlane Kopenhaageni Ülikooli neuroteaduste instituudis.
Nad võivad sulle küll üsna täpselt öelda, millal sa magama jääd. Kui sa öösel üles ärkad, saavad nad tavaliselt ka selle teada.
„Aga kui sa oled huvitatud sellest, millist tüüpi uni sa oled maganud – näiteks sügav uni, REM-uni –, siis seda nad ei oska öelda. Nad väidavad, et oskavad, aga tegelikult ei oska,” ütleb Birgitte Rahbek Kornum.
Kuigi professor näeb mõningaid puudusi – millele me veidi hiljem lähemalt peatume –, omab ta ise tegelikult nii sõrmust, käevõru kui ka kella, mis suudavad une mõõta.
Mõnede inimeste puhul võib aju aktiivsus peegelduda pulssis
Mette Isgaardil on nagu professorilgi sõrmus, mis mõõdab tema und.
See on nüüd üle aasta mõõtnud tema une kvaliteeti. Ta on 52-aastane, elab Odense’is ja kannatab krooniliste valude all, mis on üks põhjustest, miks ta otsustas oma une kohta rohkem teada saada.
Kui sul on palju valusid ja sa ei saa piisavalt magada, siis valud veelgi tugevnevad.
Hommikul klõpsab ta tavaliselt rakendusse, mis kogub andmeid tema une kohta ja koostab ülevaate. Siin saab ta näha, kuidas ta on maganud ja näiteks kui palju sügavat und ta on saanud.
Seejärel mõtleb ta järele, kas tal on öösel olnud sama kogemus, mida rakendus talle näitab. Kas ta näiteks tunnistab, et on öö jooksul mitu korda ärganud, ja kuidas ta tegelikult end tunneb?
Mõnikord võin ise selle üle üllatuda, kui arvan, et olen piisavalt maganud, ja siis näen, et olen tegelikult palju kordi ärganud.
„Aga ma ei usalda ainult seda sõrmust. Ma kasutan oma tervet mõistust, kuid mulle meeldib mõelda, mida ma saan teha, et oma und optimeerida,” ütleb Mette Isgaard.
Ja professor Birgitte Rahbek Kornumi sõnul on väga mõistlik kuulata oma keha.
Sest kellad, käekellad või käevõrud ei suuda täpselt öelda, millal inimene erinevatesse unestaadiumitesse siseneb ja neist väljub, ütleb ta. Professor juhib tähelepanu sellele, et erinevad seadmed mõõdavad tavaliselt pulssi, temperatuuri, liikumist ja vere hapnikusisaldust.
„Sõltuvalt sellest, millega aju parasjagu tegeleb, peegeldab pulss eriti aju aktiivsust. Mõnedel inimestel on üsna otsene seos oma uneseisundi ja pulsi reaktsiooni vahel. Teistel on mõned muud tegurid, mis mõjutavad seda,” ütleb Birgitte Rahbek Kornum.
Kui näiteks treenid kõvasti, võib sul üldiselt madalam pulss olla ja siis ei maga sa tingimata sügavamalt lihtsalt sellepärast, et su pulss on madalam, märgib teadlane. Muud tegurid, mis võivad pulssi mõjutada, on lihaste taastumine ja süda.
Seetõttu on pulss üsna wobbly (ebatäpne, toim.) une näitaja, ütleb Birgitte Rahbek Kornum.
Kuid, ütleb ta, on inimesi, kelle pulss ja aju aktiivsus sobivad hästi kokku. Lihtsalt ei tea, kas see kehtib ka enda kohta.
Kui teadlased või arstid uurivad und, paigaldatakse inimestele pea ja silmadele elektroodid, mis mõõdavad aju elektrilist aktiivsust ja silmade liikumist. See aitab kindlaks teha, millises unestaadiumis inimene on.
Kellad, sõrmused või käevõrud ei suuda seda veel teha.
Need seadmed tuginevad pigem pulsi mõõtmisele, öistele liikumistele ja üldisele teadmisele une kohta.
Need jälgijad püüavad meie teadmiste põhjal une kohta välja selgitada, milliseid mustreid öösel oodata. Tavaliselt kulub alguses üks kuni kaks nädalat, mil seade veel mingeid mõõtmisi ei tee, sest see peab end inimese kehaga kalibreerima.
Nendel nädalatel üritab seade mõningate arvutusmudelite põhjal meeleheitlikult öelda, milline peaks olema inimese uni. Seejärel üritab ta luua mudeli, mis tema arvates on parim viis selle isiku andmete tõlgendamiseks, ütleb Birgitte Rahbek Kornum ja osutab, et see ongi aluseks, mille põhjal seadmed otsustavad, millal inimene näiteks sügavas unes on.
Jälgib oma une
Professor kasutab ise sõrmust oma une jälgimiseks, kuigi ta teab, et need ei pruugi olla eriti täpsed.
„See on minu suur huvi ja ma olen natuke nerd, nii et see on ilmselt ka põhjus, miks ma alati oma une jälgin,” ütleb Birgitte Rahbek Kornum.
Ta ei taha ka loobuda kella, sõrmuse või muu seadme kasutamisest oma une mõõtmiseks, kuigi kõik numbrid ei pruugi olla täpsed.
Kui oled inimene, keda numbrid motiveerivad ja kes leiab, et see on lõbus, siis on motiveeriv hankida oma une jälgija, sest saad teavet, mida varem pole saanud.
Võib-olla motiveerib see sind proovima varem magama minna või vähem kohvi jooma – ja see on ju hullult hea.
Mette Isgaard avastas ise, et hilisõhtune söömine häirib tema und.
„Kui ma joon midagi kofeiini sisaldavat, kas koolat või kohvi pärast kella 17 pärastlõunal, või söön midagi magusat või suurema eine pärast kella 20, siis ma näen, kui palju see mu und mõjutab,” ütleb ta ja räägib, et see mõjutab eriti tema une kvaliteeti.
Kas kasutada oma une mõõtmiseks mõnda vahendit või mitte, sõltub aga ka sellest, milline tüüp inimene on, leiab Birgitte Rahbek Kornum.
Kui oled oma une pärast mures ja tunned, et see on täiesti vale, une kvaliteet on halb ja sul on väikesed lapsed, siis ei tohiks seda ise teha, sest siis saad kinnitust, et asi on valesti.
Sa võid ka riskida, et hakkad oma une pärast liiga närviliseks muutuma – peaaegu nagu esinemisärevus. Seda ei tohiks ise teha.
Ta soovitab seda proovida, kui olete õigetes elutingimustes, mis tähendab ka seda, et teil on tegelikult võimalus oma uneharjumusi muuta.
