Väike Saturnuse kuu Mimas – tuntud eelkõige oma Star Warsi Surmatähe sarnasuse poolest – on viimasel ajal teadlasi tõsiselt üllatanud. Uued andmed viitavad, et selle jääkatte all võib peituda globaalne ookean, mis pakub olulisi vihjeid eluvõimaluste kohta Päikesesüsteemis.
Mimas – kõledast pinnast elava kuu potentsiaalini
Mimas on Saturnuse üks väiksemaid suuri kuusid, läbimõõduga umbes 396 km ja orbiidiperioodiga umbes 23 tundi. Selle keskmine tihedus on 1,1479 ± 0,007 g/cm³, mis viitab, et kuu koosneb peamiselt vee-jääst koos väikeses koguses kivimist.
Pikka aega peeti Mimast geoloogiliselt surnud objektiks, sest selle pinnal puudusid nähtavad aktive geoloogilised tunnused või valgushelid, mis võiksid viidata sisemisele vedelavete olemasolule. Kuid uusimad uurimused on muutnud seda arusaama radikaalselt.
Tõendid subsurface-ookeani kohta
Uus uuring, mis avaldati ajakirjas Nature ja mida juhtis astronoom Valéry Lainey, põhineb NASA Cassini missiooni andmetel (2004-2017). Teadlased analüüsisid kuju pöörlemise ja orbiidi liikumist, sealhulgas ebatavaliselt aeglustunud apsiidilise pretsessiooni (orbiidi lähenemise punkti nihkumine). Need mõõtmised ei ühildu ainult tahke sisemusega, vaid annavad tugeva näite vedeliku olemasolust jää all.
Arvatakse, et Mimasel on peidetud globaalselt ühendatud ookean umbes 20-30 km jääkihti all, mis võib moodustada rohkem kui 50% kuu sisemusest. See ookean on hinnanguliselt väga “noor” – tekkinud **viimase 5-25 miljoni aasta jooksul, mis on kosmilises mõõtkavas suhteliselt hiljuti.
Võrdlus teiste Päikesesüsteemi ookeanimaailmadega
Mimas ei ole ainus Päikesesüsteemi kuu, millel arvatakse olevat sisemine ookean. Samasse gruppi kuuluvad:
-
Enceladus (Saturnus) – mille ookean on näidanud aktiivseid geisreid ja veeauru ploomi sondi läbikäidud plahvatusi kaudu;
-
Europa (Jupiter) – tugevalt kahtlustatav ookeanice all, piisavalt suur, et sisaldada rohkem vett kui Maa ookeanid kokku;
-
Ganymedes (Jupiter) – magnetvälja tunnuste põhjal kahtlustatav ookean;
-
Titanis (Saturnus) – hüdrokaboonide pinnamere kõrval kahtlustatakse veeallikat.
Kokkuvõttes on vähemalt 5-7 Päikesesüsteemi kuud praegu tõsiselt arutluse all kui ookeanimaailmad. See on oluline, sest vedel vesi on üks peamisi komponente eluks nagu me seda tunneme.
Teaduslik ja füüsikaline taust
Tõukejõud ookeani olemasolule:
Mimas ei saa soojust Päikeselt – selle sisemine soojusallikas peab tulema tõmbejõududest Saturnuse gravitatsiooni mõjul. Sarnane nähtus, mida nimetatakse tõmbe soojuseks, on ka Enceladus ja Europa puhul, kus lainete mõju põrmustab jääsüdamikku ja genereerib sisemist soojust.
Miksi ookean ei näita geoloogilisi tunnuseid pinnal?
Mimase ookean on arvatavasti nii noor, et pole piisavalt aega muutnud jääkihi struktuuri nähtavalt – jää võib olla liiga paks ja püsiv, et moodustada pragusid või geisreid.
Mõõtmised ja mudelid:
Uued modelleerimised näitavad, et jääkiht ulatub umbes 20–30 km allapoole, mis on sarnane suurusjärguni Enceladuse puhul. Samuti toetab see teooriat, et ookean võib tekkida ka väiksemas kehas, kui õiged tingimused (gravitaatorjõud ja sisemine soojus) on olemas.
Eluvõimalused – kas Mimasel võib olla elu?
Kuigi olemasolev vesi on oluline eeltingimus elule, ei tähenda selle olemasolu automaatselt seda, et Mimasel on elu. Kuid see teeb Mimase huvipakkuvaks sihtmärgiks järgmistele missioonidele ja uurimustele. Teadlased rõhutavad:
-
Vedel vesi ja võimalus keemiliste elementide vahetuseks kivimitega võivad luua keemilisi eeltingimusi elu tekkeks;
-
Kuid ookean on sügaval jää all ja võib olla liiga noor, et elu oleks saanud tekkinud ning areneda;
-
Puuduvad andmed otsese bioloogilise tegevuse kohta.
Kokkuvõte
Mimas, kunagine “surnud” jääkuu, on osutunud üllatavalt keerukaks objektiks. Uued teaduslikud analüüsid viitavad sellele, et selle jääkatte all võib peituda globaalselt ühendatud ja suhteliselt noor ookean, mis on osa laiemast Päikesesüsteemi “ookeanimaailmade” kategooriast. See avastus laiendab meie arusaama sellest, kus ja kuidas vedel vesi võib eksisteerida väljaspool Maad ning millised on potentsiaalsed paigad, kus otsida elu märgiseid.
