Soome uuring viitab sellele, et väga suur valgutarbimine võib olla seotud kõrgema südamehaiguste riskiga. See ei tähenda, et valk oleks südamele ohtlik, kuid teema on muutunud aktuaalseks ajal, mil valgurikkad tooted ja toidulisandid on muutunud trendiks.
Dietoloogide sõnul saab enamik inimesi tavapärasest toidust piisavalt valku. Valgu lisatoidulisandeid võivad vajada peamiselt eakad ning väga füüsiliselt aktiivsed inimesed, kes treenivad intensiivselt.
Soome 22-aastane jälgimisuuring
2018. aasta mais avaldatud Soome uuringus analüüsiti enam kui 2400 mehe (vanuses 42–60) toitumisandmeid. Osalejad kirjeldasid nelja päeva jooksul oma toiduvalikut ning jagati nelja rühma vastavalt valgutarbimisele. Madalaimas rühmas tarbiti keskmiselt 78 g valku päevas, kõrgeimas 109 g.
Mehi jälgiti 22 aasta jooksul ning selle aja jooksul diagnoositi 330-l südamehaigus. Suurima valgutarbimisega rühmas oli südamehaiguse diagnoosimise tõenäosus 33% kõrgem võrreldes madalaima tarbimisega rühmaga. Tähelepanuväärne oli ka see, et suurem risk ilmnes eelkõige neil, kelle valgutarbimine pärines valdavalt loomsetest allikatest, mitte taimsetest.
Miks me sööme täna rohkem valku kui varem?
Kliiniline dietoloog Stine Junge Albrechtsen märgib, et võrreldes 1980. aastatega on inimeste valgutarbimine märgatavalt kasvanud. Poelettidele on lisandunud valgubatoonid, valgupulbrid ja kõrge valgusisaldusega piimatooted, näiteks skyr.
Taani toitumisandmete põhjal on keskmine valgutarbimine umbes 1,1 g kehakaalu kilogrammi kohta päevas, samas kui ametlik soovitus täiskasvanule on 0,8 g/kg. Tarbimine tasemel 2–3 g/kg päevas on tavainimese jaoks tõenäoliselt liigne. Näiteks 80 kg kaaluva mehe puhul tähendaks see kuni 160 g valku päevas.
Võimalik mõju neerudele ja südamele
Taani uuringud on näidanud, et kuue kuu pikkune toitumine, kus valgutarbimine oli 1,6 g/kg päevas, suurendas katsealuste neerude mahtu 4–5% võrreldes kontrollgrupiga, kes tarbis 1 g/kg. See viitab sellele, et väga suur valgukogus võib neerusid koormata.
Eksperdid rõhutavad, et eriti noorte puhul tuleks olla ettevaatlik valgujoogide ja -lisandite liigse kasutamisega. Lihasmassi kasvatamisel ei mängi rolli ainult valk, vaid ka treening ja üldine tasakaalustatud toitumine.
Enamik inimesi ei vaja lisavalku
Valgud on organismile vajalikud ja kasulikud. Need aitavad tekitada täiskõhutunnet, püsivad maos kauem kui süsivesikud ning võivad aidata kehakaalu kontrolli all hoida. Just seetõttu kasutatakse valgurikast toitu sageli kaalulangetamisel.
Siiski rõhutavad spetsialistid, et tavapärane toit – liha, kala, munad, piimatooted, kaunviljad ja teraviljad – katab enamiku inimeste valguvajaduse täielikult. Lisatoidulisandid on vajalikud vaid teatud juhtudel.
Kokkuvõttes ei ole põhjust valgu pärast muretseda, kuid tasub vältida äärmusi. Tasakaalustatud toitumine ja mõõdukus on endiselt parim lähenemine.
