Üha enam inimesi vähendab liha tarbimist. Nii ka kokaraamatute autor ja toidublogija Camilla Skov.
Kasvav teadlikkus liha mõjust kliimale paneb paljud väikeste lastega pered küsima: kas minu laps saab hakkama ilma lihata?
„Ma lihtsalt söön toitu”
Camilla Skov hakkas loomade heaolu kaalutlustel liha sööma vaid paar korda kuus. Hiljem muutus sama oluliseks ka kliima ja hea enesetunne, mida pakub vähem liharikas toitumine.
Ta ei soovi end rangelt ühtegi kategooriasse paigutada, kuigi teda võiks nimetada fleksitaarlaseks – inimeseks, kes sööb peamiselt taimset toitu, kuid vahel ka liha ja kala. Toidu sildistamine ei sobi tema filosoofiaga.
„Ma lihtsalt söön toitu,” ütleb ta. Tema eesmärk on näidata, kuidas valmistada maitsvaid roogi ilma lihata, ilma et liha puudumisest suurt numbrit tehtaks.
35-aastasel autoril on Instagramis konto Vegetarisk Hverdag ligi 75 000 jälgijaga ning ta on kirjutanud kaks populaarset raamatut: Vegetarisk i aften? ja Billig mad på dyre tallerkener.
Loomulik, et tütar sööb sama
Kui Camilla sai poolteist aastat tagasi tütre Sonja emaks, oli tema jaoks loomulik, et laps sööb sama, mida vanemad. See tähendab, et liha ei ole nende menüüs iga päev.
Camilla ja tema abikaasa mõtlesid samal ajal palju sellele, kuidas pakkuda lapsele mitmekesist toitu ja vältida valivust. Mõnel päeval õnnestub see paremini kui teisel.
Näiteks lisab Camilla valgeid ube või kikerherneid kastmetesse, riivib juustu pastale või hakib köögiviljad väga peeneks ja segab need munapudru või praetud riisi sisse.
Mida ütlevad eksperdid?
Taani terviseamet soovitab alates 6. elukuust pakkuda lastele nii kala kui liha, sest need on head raua, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete allikad. Samas rõhutatakse, et taimne toitumine võib lapse vajadused katta, kui toit on hoolikalt planeeritud ja mitmekesine.
Kopenhaageni Ülikooli emeriitprofessor Kim Fleischer Michaelsen selgitab, et probleem ei ole taimetoitluses, vaid tasakaalus.
„On hea mõte vähendada loomsete toodete tarbimist. Alles siis, kui liha ja kala täielikult menüüst välja jätta, tuleb olla eriti tähelepanelik.”
Loomsetest allikatest omastab organism mõningaid toitaineid, näiteks rauda, lihtsamini. Seetõttu peavad taimetoitlased lapsed sööma mitmekesisemalt, et saada samad toitained kätte muudest allikatest.
Kaunviljad, munad ja energiarikas toit
Toitumisspetsialist Kirsten Mikkelsen Ravnbøl rõhutab, et liha ja kala ei saa asendada lihtsalt rohkemate köögiviljadega. Taimetoitlaste laste põhitoidud peavad sisaldama ka kaunvilju ja/või mune.
Lisaks tuleb pöörata tähelepanu toidu energiasisaldisele. Taimne toit on sageli mahukas, kuid vähem energiarikas. Väikese lapse kõht võib küll täis saada, kuid energiat võib jääda puudu.
Seetõttu soovitatakse lisada toidule taimseid rasvu, näiteks rapsiõli, pähkleid ja seemneid, ning pakkuda paksusid suppe, hautisi ja vormiroogasid, mida on lapsel lihtne süüa.
Alla 2-aastase lapse taimetoit peaks sisaldama:
-
täisteratooteid või kartulit
-
kuumtöödeldud köögivilju eri värvides
-
kaunvilju ja/või mune
-
taimseid rasvu
-
piima või jogurtit koos veega
Vegan toitumine väikelastele ei ole soovitatav
Taani terviseamet ei soovita alla 2-aastastele lastele vegantoitumist, sest ilma loomsete saadusteta on väga keeruline katta kõiki toitainevajadusi.
Eriti oluline on B12-vitamiin, mida leidub lihas, munades ja piimatoodetes. Selle puudus võib mõjutada lapse kognitiivset arengut.
Kuigi hoolika planeerimise ja toidulisanditega on vegantoitumine võimalik, rõhutavad eksperdid, et see nõuab väga teadlikku lähenemist.
Kui liha ja kala on menüüs harva
Kui alla 2-aastane laps sööb liha ja kala harva, tuleb kindlasti pakkuda:
-
mune ja kaunvilju liha asemel
-
piimatooteid päeva jooksul
-
pähkleid, seemneid ja teravilju
-
toidule lisatud rapsiõli (oomega-3 allikas)
-
vajadusel B12-vitamiini lisandit
Kui laps sööb vähe piimatooteid, soovitatakse jätkata rinnaga toitmist või piimasegu andmist vähemalt 2. eluaastani.
Kokkuvõttes ei ole taimetoit väikelastele keelatud, kuid see nõuab vanematelt rohkem teadlikkust, planeerimist ja tähelepanu kui segatoitumine.
