Kas teadsite, et kiivi saab kasvatada isegi Eestis? Istutage see oma aeda ja te ei kahetse!
Kiivi on üks tervislikumaid puuvilju. See sisaldab mitte ainult rohkem C-vitamiini kui kõik tsitrusviljad kokku, vaid on ka rikas teiste toitainete poolest, nagu kaalium, magneesium ja antioksüdandid.
Võib-olla just seetõttu peavad rahvameditsiini praktikud kiivi immuunsust tugevdavaks vahendiks. Kui te kannatate kevadise väsimuse all, lisage see oma toidusedelisse.
Soole toetamine ja pikem noorus
Te peaksite sööma kiivi isegi siis, kui teil on kõrge kolesteroolitase, hüpertensioon (st kõrge vererõhk) või südameprobleemid. See puuvili sisaldab aineid, mis viivad teie keha tasakaalu. Ja mitte ainult seda!
“Kiivi on kasulik ka soolestiku tervisele. See sisaldab palju kiudained, mis ennetavad kõhukinnisust,” ütleb dr Patricia McAllister Minnesota ülikoolist ja lisab samas vaimus, et nende puuviljade regulaarne tarbimine noorendab keha ja nahka.
Väikesed ja suured viljad
Kiivi saab muidugi poest osta, aga kui teil on aed, on parem seda ise kasvatada. “On olemas kiivisordid, mis kannavad vilja isegi Euroopa tingimustes,” ütleb ekspert ja soovitab valida isetolmlevad sordid, mis ei vaja tolmeldajaid.
Nende hulka kuuluvad näiteks minikiivi (Actinidia arguta) ja selle erinevad variandid, nagu Issai või Japsai. Kui soovite saada suuremaid vilju, võite proovida vastupidavat sorti Actinidia arguta Jumbo.
Toetus ja asukoht on väga olulised
Kui otsustate kiivi oma aeda istutada, peate täitma kolm tingimust: soe asukoht, tuulekaitse ja happelisem pinnas. Kiivile sobib kõige paremini aia lõuna- või kaguosa, kus ei puhka tugev tuul.
“Ärge unustage, et tegemist on puuviljalise ronitaimega, mis kasvab 5–10 meetri kõrguseks,” ütleb ekspert ja lisab, et puu vajab tugevat toetust aia, seina või pergola näol.
Õige istutamine
Kiivi istutatakse kevadel – ideaalis märtsist aprillini. Sel aastal jõuate sellega kergesti hakkama:
Kaevake 50 × 50 cm suurune auk. Täitke see komposti või aia substraadiga. Asetage taim nii, et selle juured jääksid 5–10 sentimeetrit pinnasest allapoole.
Seejärel piisab taime kastmisest ja vajadusel mulla katmisest koore või laastudega, mis takistab taime kuivamist ja soovimatute umbrohtude tekkimist.
Väetamine ja toetamine
Kiivi hooldamine ei ole keeruline. Piisab kuivade ja kõverate võrsete eemaldamisest.
“Jätke alles ainult 6–8 tugevat oksa, mis kinnitage toele,” ütleb McAllister ja jätkab:
Oluline on ka väetamine. Kasutage universaalset NPK-väetist, st toitainete segu, mis sisaldab lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K). See segu soodustab kasvu, juurdumist, viljade moodustumist ja puu talvekindlust.
Sa ootad saaki
“Kui sa istutad puu, siis saak ilmub alles kahe-kolme aasta pärast. Saagikoristusaeg on septembrist oktoobrini, kui viljad on hästi küpsenud. Erinevalt poest ostetud puuviljadest ei ole sellel kiivi sordil koort ja seda võib süüa tervena. Kiivi lõhnab hästi, on mahlane ja maitseb hapu-magusalt,” ütleb ekspert ja lisab, et üks Issai või Japsai sordi puu annab sügisel 8–12 kg vilju.
