Uued andmed näitavad, et kolm neljast uuest riiklikust pensionärist Taanis saab igakuiseid väljamakseid oma pensionikogumistest lisaks riiklikule pensionile. See on aidanud pensionäride sissetulekuid märkimisväärselt suurendada ning selgitab, miks nende majanduslik olukord on viimastel aastakümnetel paranenud.
Taani kindlustus- ja pensionisektori katusorganisatsiooni Forsikring & Pension andmetel sai 2024. aastal koguni 76% uutest riiklikest pensionäridest igakuiseid makseid kas tööandjapõhisest kutsepensionist või erapensioniskeemist. Võrdluseks: 15 aastat tagasi puudutas see ligikaudu iga teist pensionäri ning 1995. aastal vaid 37% uusi pensionäre.
„Viimastel aastatel oleme näinud selget kasvu nende uute pensionäride osakaalus, kes saavad lisaks riiklikule pensionile regulaarseid väljamakseid oma pensionisäästudest. See näitab, kui oluliseks on pensionikogumine tööturul muutunud,” selgitab Forsikring & Pension pensioniosakonna juhataja Lotte Katrine Ravn.
Selle arengu tulemusena on enamikul tänastest Taani pensionäridest rohkem sissetulekuallikaid kui varasematel põlvkondadel. Riiklikku pensioni täiendavad kogu tööelu jooksul kogutud säästud. Samas juhitakse tähelepanu ka sellele, et osa elanikkonnast – eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjad ja ebaregulaarse töösuhtega inimesed – koguvad pensioniks vähe või ei kogu üldse.
Forsikring & Pensioni arvutused, mis põhinevad Taani statistikaameti andmetel, näitavad, et alates 2000. aastast on pensionäride keskmine brutotulu kasvanud keskmiselt 3,2% aastas, samal ajal kui kogu elanikkonna keskmine sissetulekute kasv on olnud 2,8% aastas. Sellel on kolm peamist põhjust: üha suurem osa pensionäridest saab väljamakseid pensionifondidest, riik on kehtestanud täiendavaid toetusi väikeste säästudega eakatele ning ligi 100 000 riiklikku pensionäri töötab jätkuvalt ka pensionieas.
Taanis on pensionikogumine tihedalt seotud kollektiivlepingutega. Kui inimene töötab kollektiivlepingu alusel, liitub ta automaatselt pensioniskeemiga ning sissemakseid teevad nii tööandja kui ka töötaja.
Mida näitab statistika Eesti kohta?
Eestis on pilt teistsugune, kuid viimastel aastatel kiiresti muutumas. Rahandusministeeriumi ja Pensionikeskuse andmetel:
-
II sambaga on liitunud ligikaudu 520 000 inimest.
-
II samba varade maht ületab 5 miljardi euro piiri.
-
III sambasse kogub regulaarselt raha üle 120 000 inimese.
-
Keskmine II samba konto jääk on umbes 10 000 euro ringis, kuid noorematel kogujatel on see märgatavalt väiksem ja vanematel suurem.
-
Vaid umbes 30–35% tänastest uutest pensionäridest saab märkimisväärseid väljamakseid kogumispensionist (II või III sammas).
Eestis on pensionikogumine suuresti individuaalne otsus, mitte tööturuga automaatselt seotud nagu Taanis. Paljud inimesed katkestasid sissemaksed või lahkusid II sambast 2021. aasta reformi järel, mis vähendas tulevaste pensioniväljamaksete potentsiaali.
Statistika näitab ka, et Eesti keskmine vanaduspension jääb praegu alla 800 euro kuus, mis moodustab ligikaudu 35–40% keskmisest palgast. Ilma täiendavate pensionisäästudeta on sissetulek pensionieas märgatavalt väiksem kui tööeas.
Ekspertide hinnangul on Eesti üks suurimaid väljakutseid see, et pensionikogumine ei ole tööturul süsteemselt juurdunud. Kui Taanis koguvad inimesed pensioniks automaatselt kogu tööelu vältel, siis Eestis sõltub see suuresti inimese enda finantskäitumisest ja teadlikkusest.
Taani näide näitab selgelt, et pikaajaline ja tööeluga seotud pensionikogumine mõjutab otseselt pensionäride elatustaset. Eesti statistika omakorda kinnitab, et ilma järjepideva kogumiseta jääb riiklik pension tulevikus paljudele ainsaks sissetulekuallikaks.
