Kui räägime talvest Eestis, siis mõtleme tavaliselt lume krudinale ja kargele ilmale. Aga mõnes kodus tähendab talv hoopis seda, et toas on külmem kui külmkapis ja vesi jäätub ka seal, kus seda kõige vähem ootaks.
Just sellises olukorras on 69-aastane Soomaa põline elanik Ulvi Rosenberg, kes elab Viljandimaal Soomaa piirkonnas, väikeses Tipu külas, suures vanas majas, kus ahi ei tööta ja abi ei ole loota enne kevadet.
Mitu kampsunit, jope ja kummikud – nii näeb välja „toariietus”
Ulvi igapäevane riietus meenutab pigem talvist metsamatka kui kodust olemist. Tal on seljas mitu kampsunit, nende peal jope, peas müts ja kapuuts, käes kootud kindad ning jalas mitu paari pükse ja kummikud.
Magamistoas on umbes viis kraadi sooja, teises toas paar kraadi vähem ja ülejäänud ruumides juba miinuskraadid. Köögis külmub vesi isegi ahjus, mis kõlab uskumatult, aga on praegu tema reaalsus.
Sellised lood ei ole Eestis täiesti ainulaadsed. Vanades maamajades, kus küttesüsteem sõltub ahjust või pliidist, võib ühe rikke tõttu kogu elu sõna otseses mõttes seisma jääda.
Miks pakane teeb olukorra veel ohtlikumaks?
Keskkonnaagentuuri prognoosi järgi on ees tõelised talvekülmad. Mõnes paigas võib temperatuur langeda alla -20 kraadi ja see külm ei kesta vaid ühe öö, vaid mitu päeva järjest.
Päästeameti ja kütteekspertide sõnul jahenevad sellise pakasega majad palju kiiremini, eriti vanad ja suured hooned, kus seinad, põrandad ja laed neelavad külma nagu käsn.
See tekitab inimestes kiusatuse kütta ahju üle mõistuse kuumaks, lootuses maja kiiresti soojaks saada. Just siin peitub aga suurim oht.
Päästjad hoiatavad – ahju ei tohi “üle kütta”
Spetsialistid rõhutavad, et tugevate külmade ajal tuleb kütta targalt, mitte emotsiooni ajel.
Soovitus on lihtne, aga väga oluline:
-
pärast hommikust kütmist tuleb lasta ahjul jahtuda vähemalt kaheksa tundi
-
alles seejärel tasub õhtul uuesti kütta
-
liiga sage ja liiga tugev kütmine võib ahju kahjustada ja suurendada tuleohtu
Statistika näitab, et just külmade ilmade ajal kasvab Eestis ahjudest ja pliitidest alguse saanud tulekahjude arv. Enamasti ei ole põhjus mitte halb ahi, vaid liigne innukus.
Natuke ajalugu – miks Eesti maamajad on külmale nii tundlikud?
Paljud Eesti maamajad on ehitatud ajal, mil kütmine toimus pidevalt ja pered olid suured. Kui ahi põles iga päev ja ööpäev ringi, püsis ka soe. Tänapäeval elab sellistes majades sageli üks inimene ja kütta tuleb harvem, mis muudab hooned külmale palju haavatavamaks.
Lisaks ei ole paljudel vanadel majadel kaasaegset soojustust ja üks katkine ahi võib tähendada, et kogu maja muutub mõne päevaga sisuliselt elamiskõlbmatuks.
Mida teha, kui kodus on ohtlikult külm?
Eksperdid soovitavad sellistes olukordades:
-
koonduda ühte ruumi ja püüda hoida seal soojust
-
sulgeda uksed ja aknad teistesse ruumidesse
-
jälgida torusid ja veesüsteeme, sest külmumine võib tekitada suuri kahjustusi
-
vajadusel otsida ajutist elamispinda või abi kohalikult omavalitsuselt
See ei ole nõrkuse märk, vaid ellujäämise küsimus.
KKK – küsimused, mida inimesed pakase ajal kõige rohkem küsivad
Kas paar kraadi plussis toas on tervisele ohtlik?
Jah. Pikaajaliselt nii külmas elamine võib süvendada südame- ja liigeseprobleeme ning nõrgestada immuunsüsteemi.
Kas ahju saab kütta rohkem kui kaks korda päevas?
Üldjuhul mitte. Kõik sõltub ahju tüübist, aga liiga tihe kütmine suurendab pragude ja tuleohu riski.
Kas vesi võib külmuda ka ahjus või pliidis?
Jah. Kui ruum on miinuskraadides, ei ole ka ahi „turvaline koht” vee hoidmiseks.
See lugu ei ole ainult ühe naise mure Soomaa serval. See on meeldetuletus, et talv Eestis võib olla karm ja et soojus ei ole alati iseenesestmõistetav. Ning vahel tähendab ellujäämine lihtsalt seda, et paned selga veel ühe kampsuni ja loodad, et kevad jõuab kiiremini kohale.
