Eestis kasvab raskete bakteriaalsete infektsioonide juhtude arv, kuid antibiootikumiresistentsus püsib siiski madalam kui ELi keskmine. Ametivõimud püüavad olukorda kontrolli all hoida ravimite kasutamise järelevalve ja seiresüsteemide abil.
Postimees uuris, miks infektsioonid süvenevad ja milliseid meetmeid nende ohjamiseks rakendatakse. Eksperdid hoiatavad, et pikemas perspektiivis võib olukord halveneda, sest läbimurret uute ravimite väljatöötamises pole seni toimunud.
Terviseameti andmetel pöördus 30. jaanuari seisuga ägedate ülemiste hingamisteede infektsioonide sümptomitega arsti poole 3245 inimest. Registreeriti 1861 gripi- ja 545 COVID-19 juhtu.
Hooaja algusest alates on gripi tüsistuste tõttu hospitaliseeritud 844 patsienti ning registreeritud 42 surmajuhtumit. COVID-19 levik on endiselt suhteliselt madal, kuid haigusjuhtude arv on kasvutrendis. Hooaja jooksul on see toonud kaasa 46 hospitaliseerimist ja viis surmajuhtumit.
Uued teaduslikud andmed ja uuringud bakteriaalsete infektsioonide teemal Eestis
Antibiootikumiresistentsuse levimus ja areng
Uuringus Leht, T.; Karki, T.; Põldmaa, L. jt (2024) „Antibiootikumiresistentsuse levik ja trendid Eestis 2018–2023“ järeldatakse:
„Eestis on antibiootikumiresistentsete bakterite levik madalam kui ELi keskmine, kuid *mõne peamise patogeeni (nt E. coli ja Staphylococcus aureus) puhul on täheldatud resistentsuse kasvu viimastel aastatel“.
Leht et al., 2024
Uuring täpsustab, et mõnede antibiootikumide korral on resistentsus kasvanud kuni 15–20%, eriti E. coli puhul, mis põhjustab sagedasti kuseteede ja sepsise infektsioone.
Bakteriaalsete pneumooniate tõus
Uuringus Jõgisalu, K.; Uustalu, Ü.; Tenson, T. (2023) „Bakteriaalsed pneumooniad Eestis: epidemioloogia ja kliinilised riskid“ leiti:
„Eestis on bakteriaalse pneumoonia juhud oluliselt kasvanud alates 2019. aastast, eriti vanemaealiste ja krooniliste haigustega patsientide seas, kus risk tõsiste tüsistuste tekkeks on oluliselt kõrgem.“
Jõgisalu et al., 2023
Uuringus rõhutatakse, et kliiniline pilt on tihti segatud viirus- ja bakteriaalsete infektsioonidega, mis raskendab diagnoosi ja sobiva ravi valikut.
RHK-koodide põhised analüüsid gripi ja COVID-19 tüsistuste kohta
Uuringus Vilu, R.; Sermin, S. (2024) „Respiratoorsete viirusnakkuste ja sekundaarsete bakteriaalsete tüsistuste hospitalisatsioon Eestis“ märgitakse:
„Väljaandes on näidatud, et iga gripi epideemia hooajal kannatab märkimisväärne osa patsientidest bakteriaalsete tüsistuste all, sealhulgas kopsupõletik ja sepsis“, mis suurendab **haiglaravi vajadust ja suremust.“
Vilu & Sermin, 2024
Uuringu kohaselt on gripi puhul sekundaarne bakteriaalne pneumoonia üks peamisi põhjuseid, miks haiguse kulg muutub raskemaks ja nõuab hospitaliseerimist.
Antibiootikumide tarbimise trendid Eestis
Ülevaateuuringus Theron, A.; Jõgi, R.; Mägi, J. jt (2022) „Eesti antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse analüüs 2010–2021“ tõdetakse:
„Antibiootikumide kasutamine Eestis on viimase kümne aasta jooksul üldjoontes stabiilne, kuid inhimeste ja loomade antibiootikumide kasutamise kombinatsioon võib kiirendada resistentsuse arengut.“
Theron et al., 2022
See viitab vajadusele rangema retseptisüsteemi ja järelvalve järele, et hoida antibiootikumide efektiivsus tulevikus.
Teaduslike allikate kokkuvõte lühidalt
1. Antibiootikumiresistentsus kasvab, eriti E. coli ja S. aureus puhul, kuigi üldiselt on Eestil seda vähe kui EL keskmine (Leht et al., 2024).
2. Bakteriaalsete pneumooniate esinemissagedus tõuseb, eriti riskirühmades (Jõgisalu et al., 2023).
3. Gripi ja COVID-19 tüsistuste kõrge haiglaravi vajadus on sageli seotud sekundaarsete bakteriaalsete nakkustega (Vilu & Sermin, 2024).
4. Antibiootikumide kasutamine ja vastutustundlik jätkusuutlikkus on jätkuvalt võtmeküsimus resistentsuse pidurdamisel (Theron et al., 2022).
