See lugu kõlab nagu halb krimifilm, aga kahjuks on see päris elu. Tallinnas tuli päevavalgele juhtum, kus sotsiaaltöötaja ei piirdunud oma tööga eakat aidates, vaid otsustas minna palju kaugemale. Ta võltsis oma hooldatava testamendi ja päris pärast pensionäri surma 142 000 eurot. Õnneks pettus avastati, seaduslikud pärijad leiti ja asi jõudis kohtusse. Kuid õhku jäi palju ebamugavaid küsimusi.
Kuidas on võimalik, et inimene, kelle ülesanne on aidata ja kaitsta, saab sellise teo toime panna? Kes kontrollib sotsiaaltöötajaid ja mida saavad pered ise teha, et nende vanemad või vanavanemad oleksid kaitstud?
Mis täpselt juhtus?
Eelmise aasta lõpus esitati 39 aastasele Tallinna linnaosa sotsiaalkindlustusameti töötajale süüdistus kolmes raskes kuriteos:
-
kelmus
-
dokumendi võltsimine
-
võltsitud dokumendi kasutamine
Uurimise järgi kasutas naine ära eaka inimese usaldust ja üksildust, vormistas võltsitud testamendi ning sai enda nimele märkimisväärse rahasumma. Alles pärast pensionäri surma ja pärijate kahtlusi hakkas skeem lagunema.
Sellised lood ehmatavad alati eriti, sest sotsiaaltöötaja on inimene, kellele usaldatakse kõige haavatavamad.
Kas see on haruldane erand või laiem probleem?
Eestis on sellised juhtumid väga haruldased, kuid Euroopas ja mujal maailmas on sarnaseid lugusid varemgi olnud. Näiteks:
-
Saksamaal on uuritud juhtumeid, kus hooldajad suunasid eakate pangakaardid enda kätte.
-
Suurbritannias on avalikkust raputanud lood hooldustöötajatest, kes survestasid kliente testamente muutma.
-
USA-s on isegi eraldi termin elder financial abuse, mis tähendab eakate rahalist ärakasutamist, sageli just nende enda hooldajate või usaldusisikute poolt.
Eksperdid rõhutavad, et probleem ei ole süsteemis tervikuna, vaid üksikutes inimestes, kuid iga selline juhtum õõnestab usaldust kogu sotsiaalsüsteemi vastu.
Kuidas sotsiaaltöötajaid tegelikult kontrollitakse?
Tallinna linn ja sotsiaalvaldkonna asutused selgitavad, et kontrollimehhanismid on olemas:
-
töötajate taustakontroll enne tööle asumist
-
sisemised auditid ja järelevalve
-
kaebuste menetlemise süsteem
-
kriminaalkaristuse korral kohene töölt kõrvaldamine
Ent ausalt öeldes ei saa ükski süsteem täielikult välistada pahatahtlikku käitumist, eriti kui mängu tulevad üksildus, suured summad ja suletud uksed.
Kuidas saavad pered eakaid päriselt kaitsta?
Siin on mõned lihtsad, aga väga olulised sammud, mida spetsialistid soovitavad.
Rääkige rahast avatult
Paljud eakad ei taha rahaasjadest rääkida, kuid vaikimine teeb nad haavatavaks.
Kontrollige dokumente
Testamendid, volikirjad ja lepingud peaksid olema notariga vormistatud ja pereliikmetele teada.
Jälgige muutusi käitumises
Kui eakas hakkab äkitselt rääkima uuest “ainukesest usaldusväärsest inimesest”, tasub olla tähelepanelik.
Ärge jätke inimest täiesti üksi
Regulaarsed kõned, külastused ja huvi elu vastu on sageli parim kaitse.
Kasutage mitut silmapaari
Kui sotsiaaltöötaja on ainus kontakt, suureneb risk. Hea on, kui suhtluses osalevad ka pere ja teised spetsialistid.
Väike ajalooline kõrvalepõige
Huvitaval kombel ei ole pärandipettused uus nähtus. Juba Vana-Roomas kirjeldati juhtumeid, kus orjad või hooldajad püüdsid vanureid mõjutada oma vara ümber kirjutama. Ajalugu kordub, ainult vorm muutub.
KKK ehk korduma kippuvad küsimused
Kas sotsiaaltöötaja tohib olla testamendis mainitud?
Seadus seda otseselt ei keela, kuid see on äärmiselt problemaatiline ja tekitab automaatselt kahtlusi.
Kuhu pöörduda kahtluse korral?
Võta ühendust kohaliku omavalitsuse, sotsiaalameti juhiga või politseiga. Kahtlusest teatamine ei ole pealekaebamine.
Kas notar kaitseb pettuste eest?
Notar vähendab riski oluliselt, kuid ka siin on oluline, et eakas oleks teovõimeline ja ei tegutseks surve all.
Lõpetuseks
See Tallinna juhtum lõppes õiguse jaluleseadmisega, kuid meenutab valusalt, kui habras võib olla eakate turvalisus. Usaldus on sotsiaaltöö alus, aga pime usaldus ilma järelevalveta on ohtlik. Parim kaitse on tähelepanelik pere, läbipaistvad dokumendid ja julgus küsida ebamugavaid küsimusi enne, kui on liiga hilja.
