Kui oled kunagi kaalunud fooliumi kasutamist ahjus või grillil, siis oled tõenäoliselt sattunud samasse segadusse nagu paljud meist – kummin pool peaks olema üles või alla, kuidas seda õigesti kasutada ja kas on mõni terviserisk, mida tuleks teada enne, kui toitu mähkida. Nüüd saab see arvamine läbi, sest foolium on köögis üks mitmekülgsemaid ja praktilisemaid tööriistu, kuid ainult siis, kui seda kasutatakse teadlikult ja õigesti.
Fooliumi peetakse Eestis ja laiemalt maailmas üheks kõige sagedamini kasutatavaks abivahendiks toidu valmistamisel, sest see aitab toitu ühtlaselt küpsetada, säilitada niiskust ja hoida pliit või ahi puhtana pärast küpsetamist, kuid iga toidu ja meetodi puhul ei ole fooliumi kasutamine täiesti samasugune ega ilma nüanssideta.
Millal ja kuidas fooliumit köögis kasutada
Kui süüa teha või ahju pista, tasub fooliumi kasutamisel meeles pidada järgmisi põhimõtteid:
- Foolium ahjus. Fooliumi võib ohutult kasutada ahjus nii toidu mähkimiseks kui ahjuplaadi vooderdamiseks, et vähendada hilisemat puhastamist, kuna see talub väga kõrgeid temperatuure ja aitab soojust ühtlaselt jaotada.
- Foolium ja niiskuse säilitamine. Kui mähid köögivilju või liha fooliumi sisse, püsib toit mahlane ning maitsed ei kao, sest foolium takistab niiskuse kiiret aurustumist ja aitab maitseid kokku hoida.
- Grillimine ja fooliumipaketid. Grillil võid fooliumit kasutada näiteks köögiviljade pakendamiseks või väiksemate toidukoguste aurutamiseks, aga väldi fooliumi kasutamist otseselt põletile, sest see võib takistada õhu ringlust ja mõjutada küpsetust.
- Foolium plaatide vooderdamiseks. Kui paned fooliumi ahjuplaadile, aitab see hoida ahju puhast ja vähendab rasvpruunistusi, mis oleksid muidu hiljem raskesti eemaldatavad.
Mida tasub fooliumi kasutamisel vältida
Kuigi foolium on väga praktiline, on mõned olukorrad, kus tasub olla ettevaatlik:
- Aknsitomaat või hapud marinad – kui fooliumi pannakse kokku väga happeliste koostisosade, näiteks tomatikastme või sidruniga, võib foolium reageerida ja väike kogus alumiiniumi sattuda toitu, mis võib mõjutada maitset ja on mõne eksperdi hinnangul parem vältida.
- Kõrge soola või happesusega toidud – pikemaajalisel fooliumi sees hoidmisel võivad happed või sool alumiiniumit paremini lahustada, seega on selliste toitude kokkamisel mõistlik enne fooliumit kasutada pärgamendipaberit või klaasnõusid.
Eksperdid, sealhulgas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), rõhutavad, et fooliumi kasutamine toidu valmistamisel on üldiselt ohutu, kuid arvestada tuleks toidu tüübi ja temperatuuri mõjuga alumiiniumi migreerumisele toitu.
Kas foolium on ohutu – mida ütlevad toiduohutuse eksperdid
Tänapäeval peetakse fooliumi kokkupuudet toiduga suuremas koguses ohutuks, kui seda kasutatakse mõistlikult ja vastavalt juhistele, kuid mõned uuringud ja ekspertarvamused viitavad sellele, et fooliumi kasutamine väga kõrge temperatuuri korral ja happeliste toitudega võib suurendada väikest kogust alumiiniumi toidus.
Hea rusikareegel on kasutada fooliumi kodukasutuses pigem ahju- või grillmeetodites, kus:
- foolium on toidu ja panniga kontaktis vaid küpsetamise ajaks ja mitte pikka aega juba pärast küpsetamist,
- hapud või väga soolased koostisosad ei puutu fooliumiga pikalt kokku,
- foolium ei kata pliidi või ahi põhja ega blokeeri õhuringlust, mis võib rikkuda küpsetust.
Praktilised nipid fooliumi kasutamiseks Eesti köögis
Kui valmistad talvisel ajal roogi, mis vajab pikemat küpsetamist või niiskuse hoidmist, näiteks röstitud juurviljad, kala või liha, siis võib fooliumi kasutamine muuta kogu protsessi sujuvamaks.
Kasuta fooliumi järgmiselt:
- Küpseta ahjus fooliumiga pakituna, et toit ei kuivaks ja sinu ahjupõhi jääks puhtaks
- Lõika foolium tihti vajaliku kujuga, et see kataks toidu täpselt, aga ei blokeeriks õhuringlust
- Tõsta happeliste koostisosade korral fooliumi kohale hoopis pärgamendipaber, kui kavatsed pikalt küpsetada
Sellisel viisil kasutatuna on foolium üks parimaid köögitrikke, mida su Eesti kodus kasutada, olgu see talvene piduroog või argine ahjuroog.
Levinud müüdid fooliumi kasutamise kohta
Paljud usuvad, et fooliumi läikiv ja matt pool mõjutavad toidu maitset või küpsemist, kuid tegelikult see nii ei ole. Mõlemad pooled juhivad soojust ühtemoodi ning erinevus tuleneb vaid tootmisprotsessist. Erandiks on ainult mittenakkuv foolium, mille puhul tuleks toit asetada spetsiaalse kattega poolele. Seega võid igapäevases toiduvalmistamises kasutada fooliumi nii, nagu sulle mugavam tundub.
Millal fooliumit pigem vältida?
Kuigi foolium on väga praktiline, ei sobi see kõikide toitude ja olukordade jaoks. Näiteks happeliste või väga soolaste toitude (tomat, sidrun, marinaadid) puhul võib väike kogus alumiiniumi toitu eralduda. Samuti ei ole foolium parim valik toidu pikaajaliseks säilitamiseks ega mikrolaineahjus kasutamiseks. Küpsetamisel tasub mõnikord eelistada küpsetuspaberit, eriti küpsiste puhul, et saavutada ühtlasem tulemus.
Kuidas fooliumit nutikamalt kasutada
Kui soovid köögis veelgi paremaid tulemusi, kasuta fooliumit teadlikult: kata sellega roogi, et säilitada niiskus, või vormi fooliumist “pakikesi”, mis aitavad maitsetel paremini seguneda. Samuti saab fooliumi vajadusel taaskasutada, kui see on puhas ja terve, mis aitab vähendada köögijäätmeid. Nii muutub see lihtne köögivahend veelgi kasulikumaks ja keskkonnasõbralikumaks osaks sinu igapäevasest kokkamisest.
Kokkuvõtteks: fooliumi kasutamine ei ole mingi müsteerium, vaid pigem teadmine, millal ja kuidas seda õigesti rakendada nii, et toit püsib maitsev, pliit puhas ning sinu Eestiski oluline ohutusnõue ja tervisetagod arvesse võetud – nüüd on see selge igale kodukokkale.
HUVITAVAD FAKTID
- Fooliumi läikiv ja matt pool on sama funktsiooniga – erinevus tekib tootmisprotsessis, mitte soojusjuhtivuses.
- Alumiiniumfoolium on üks maailma enim taaskasutatud pakendimaterjale.
- Esimene kommertslik alumiiniumfoolium toodeti juba 1910. aastatel.
- Foolium talub väga kõrgeid temperatuure (üle 600 °C), enne kui hakkab lagunema.
- NASA on kasutanud alumiiniumfooliumi kosmosetehnoloogias soojusisolatsiooniks.
- Väga happelised toidud (nt tomat ja sidrun) võivad kiirendada alumiiniumi eraldumist fooliumist.
- Foolium ei sobi mikrolaineahju, kuna see võib tekitada sädemete tekkimise ohtu.
- Küpsetuspaber ja foolium töötavad täiesti erinevalt: paber “hingab”, foolium hoiab niiskust kinni.
- Õhuke alumiiniumfoolium kiirendab kuumuse jaotumist, aidates toidul ühtlasemalt küpseda.
- Taaskasutatud alumiinium vajab kuni 95% vähem energiat kui uus tootmine, mis teeb fooliumi keskkonnasõbralikumaks materjaliks kui paljud arvavad.
ALLIKAD
- European Food Safety Authority (EFSA) – Aluminium in Food
- World Health Organization – Food Additives and Contaminants
- German Federal Institute for Risk Assessment – Aluminium Migration from Foil
- Journal of Food Protection – Aluminium leaching in cooking conditions
- Exley, C. (2013). Human exposure to aluminium. Journal of Trace Elements in Medicine and Biology.
- Pennington, J. A. T. (2008). Aluminium content of foods and diets. Food Additives & Contaminants.