Kohvi valmistamise kunst türgi kohvimasinas.
Kohvi valmistamine türgi kohvimasinas (või cezve’s) ei ole lihtsalt kulinaarne protsess, vaid tõeline filosoofia, kus iga detail on oluline. Et jook oleks tõeliselt sügav ja aromaatne, nagu parimates kohvikutest, on oluline järgida teatud reegleid.
Maitse aluseks on koostisosade valik
Kõik algab koostisosade valikust, sest isegi ideaalne tehnika ei päästa kohvi halvast toorainest.
Parim on valida oad, mis on röstitud mitte varem kui kuu aega tagasi, sest just sel perioodil säilitavad need maksimaalselt eeterlikke õlisid.
Valik arabika ja robusta vahel jääb individuaalse maitse küsimuseks: esimene annab peene hapukuse ja pehmuse, teine lisab joogile tugevust ja iseloomuliku mõrkja maitse.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata veele – see peab olema pehme, seega on pudelivesi palju parem kui tavaline filtreeritud vesi.
Jahvatus peab olema nii peen, et meenutaks pehmet pulbrit või tolmu – see võimaldab veel koheselt kogu maitse rikkuse välja tõmmata. Ube tuleks jahvatada vahetult enne keetmist, jälgides, et kohviveski ei ülekuumeneks, vastasel juhul võib kohv saada põletatud maitse.
Huvitav nüanss on pisut soola lisamine, mis ei muuda kohvi soolaseks, vaid vastupidi – aitab maitsel täielikult avalduda.
Klassikaline meetod: türgi kohv
Klassikalise türgi kohvi valmistamiseks sobib kõige paremini vasest türgi kohvimasin.
- Protsess algab sellega, et anumasse valatakse kohv (umbes kaks teelusikatäit portsjoni kohta), lisatakse suhkur (soovitavalt roosuhkur) ja natuke soola, segades kuivaid komponente hoolikalt.
- Seejärel lisatakse vett umbes 120 ml portsjoni kohta. Oluline on jälgida, et vedeliku tase ei tõuseks kõrgemale kui türgi kõige kitsam koht, sest just seal peab moodustuma ja püsima jääma vaht.
- Türgi pannakse keskmisele tulele ja kui pinnale ilmub esimene vahtukate, vähendatakse tuld miinimumini.
- Kõige vastutustundlikum hetk on vahukihi tõusmine. Kui see üritab „põgeneda”, võetakse türgi tulelt ära, oodatakse, kuni see settib, ja korratakse seda protsessi kolm või neli korda.
- Selline meetod võimaldab ubadel anda kogu väärtuslik õli, kuid on äärmiselt oluline mitte lasta kohvil keema minna, ideaalne temperatuur on 95–96 kraadi.
- Enne tassi valamist, mis tuleks eelnevalt kuumutada keeva veega, lisatakse türgi lusikaga jäävett – see sunnib kohvipaksu kohe põhja settima.
Populaarsed valmistamisvariandid
Lisaks klassikale on ka teisi põnevaid valmistamisviise, mis muudavad joogi iseloomu.
- Näiteks araabia kohv eeldab suhkru eelnevat karamelliseerimist kuumutatud türgi põhjas. Alles pärast seda, kui suhkur hakkab sulama ja omandab pruuni tooni, lisatakse vesi, keedetakse see ja alles siis lisatakse kohv, viies segu vahuni.
- Dessertmaitsete austajatele on olemas viini ja võetud munakollase variandid.
- Esimesel juhul asetatakse valmis kohvi pinnale paks kiht suhkrust vahustatud rasvast koort, mida võib kaunistada šokolaadiga. Teisel juhul vahustatakse munakollane tiheda vahuks ja asetatakse ettevaatlikult kohvile, kui see on veidi jahtunud. Kumbki neist meetoditest muudab tavalise kohvi joomise tõeliseks gastronoomiliseks avastuseks.
Millise variandi te ka ei valiks, pidage meeles: maitsva kohvi peamine saladus on kiirustamata ja detailidele tähelepanu pööramine.
