Teadlased löövad häirekella: Läänemere mikroplastiprobleemi alahinnatakse. Juba lähitulevikus võib tekkida täiesti nähtamatu ja veel ohtlikum reostus – nanoplast.
Mikroplast on kõikjal – mitte ainult merevees ja rannaliival, vaid ka põhjasetetes, atmosfääris ja isegi elusorganismides. Kuigi need osakesed ei ole palja silmaga nähtavad, mõjutavad nad meie toitu, joogivett ja ka inimeste tervist.
Uuringud näitavad, et Läänemeres võib ühe kuupmeetri vee kohta leida keskmiselt 10–50 mikroplasti osakest. Põhjasetetes on mikroplast osaliselt kogunenud, moodustades mõnes piirkonnas kuni 1,5 kg osakesi ühe ruutmeetri kohta.
Ka hiljutised uuringud Tartu Ülikooli teadlaste poolt näitavad, et ligi 80% proovitest sisaldas nanoplastiosakesi, mis on veelgi väiksemad kui mikroplast ja võivad hõlpsasti sattuda toiduahelasse.
Rahvusvahelised metaanalüüsid näitavad, et nanoplast võib põhjustada kalade ja muude mereorganismide rakkudes oksüdatiivset stressi ja põletikku ning võib pikaajaliselt mõjutada nende kasvamist ja paljunemist.
Kuigi inimestel on teaduslikku infot piiratud, näitavad esialgsed uuringud, et nanoplast võib läbida seedetrakti ja koguneda kudedesse, millel on potentsiaalne mõju immuunsüsteemile ja ainevahetusele.
Eksperdid rõhutavad, et Läänemere reostuse vähendamine nõuab nii plastikprügi vältimist maismaal kui ka tööstusreostuse piirangut meres. Samuti on oluline uurida, kuidas nanoplast toiduahelas kumuleerub ja millised on pikaajalised tervisemõjud inimestele.
