Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et maamaksu esimese osa tasumise tähtaeg on 31. märts. Selleks esimeseks tähtajaks peavad ligi 334 500 eraisikut tasuma maamaksu kokku ligikaudu 23 miljonit eurot.
Ligi 35 700 juriidilisest isikust kinnisvaraomanikku peavad samaks tähtajaks tasuma ligikaudu 30,2 miljonit eurot. Ülejäänud osamakse tuleb tasuda 1. oktoobriks.
Miks on maks mõne omaniku jaoks tõusnud?
Maamaksu tõusu põhjuseks on maa ümberhindamine või kohaliku omavalitsuse tasandil tehtud muudatused. Viimastel aastatel on katastriväärtus järk-järgult lähenenud turuväärtusele ja see mõjutab otseselt makse suurust. Maksumäärad kehtestavad omavalitsused, seega isegi sama kinnisvara puhul võib summa piirkonniti erineda.
Millised soodustused on saadaval ja kuidas koormust vähendada?
Majaomanikud peaksid kontrollima, kas nende kinnisvara on maksusoodustuste saamiseks kõlblik – näiteks peamise elukoha või teatud krundi suuruse puhul. Mõnel juhul on võimalik ka järelmaksuga tasuda või taotleda kinnisvaraandmete muutmist, kui kinnisvara andmed on aegunud. See on eriti oluline, kui maa pindala, otstarve või elukoha staatus on muutunud.
Mida on oluline kohe teada?
Kui maksusumma tundub ootamatult kõrge, on kõige parem mitte kontrollimisega viivitada: kõik arvutused on veebis saadaval ja vajadusel saate viivitamatult pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole. Hilinenud maksmisega kaasnevad trahvid, seega isegi kui summa on vaidlustatud, on tark maks õigeaegselt tasuda või eelnevalt asutusega lahendus kokku leppida.
Kuidas on see üles ehitatud teistes EL riikides?
Naaberriigid kasutavad erinevaid kinnisvaramaksu mudeleid. Näiteks Soomes ja Balti riikides põhineb maks maa väärtusel, kuid on piiratud. Rootsis on fikseeritud maks jäiga ülempiiriga, samas kui Taani kasutab mehhanisme, et siluda ümberhindamiste järgseid maksete järsku tõusu. Saksamaa rõhutab stabiilsust ja harvaesinevaid muutusi, samas kui Poola arvutab maksu pigem kinnisvara pindala kui väärtuse põhjal.
Mida see Eesti jaoks tähendab?
Peamine Euroopa trend on muuta maks majaomanike jaoks prognoositavamaks. See saavutatakse kas tõusude piiramise või alternatiivsete arvutusmudelite abil. Selle taustal näivad arutelud maamaksu tõstmise üle Eestis olevat osa laiemast protsessist: riigid otsivad tasakaalu eelarvetulude ja majaomanike kaitsmise vahel ootamatute ja äkiliste maksete eest.
