Magnooliad on pikka aega olnud seotud pigem soojade lõunapoolsete aedade ja pehme kliimaga, kuid tänapäeva sordiaretus on muutnud selle arusaama täielikult. Tänu külmakindlatele hübriididele ja uutele aretatud sortidele on magnooliad jõudnud ka Põhja-Euroopa aedadesse, sealhulgas piirkondadesse, kus talved on märgatavalt karmimad.
Tegelikult on mitmed magnoolialiigid ja hübriidid võimelised taluma isegi USDA tsooni 4–5 külmasid, mis tähendab, et nad saavad hakkama ka karmides talveoludes, kui neile on tagatud õige kasvukoht ja minimaalne talvekaitse.
Miks magnooliad enam ainult “lõunamaa taim” ei ole
Magnooliate perekond on üllatavalt mitmekesine. Kui klassikaline lõunamagnoolia (Magnolia grandiflora) on pigem soojalembene ja igihaljas, siis paljud lehtpuumagnooliad on hoopis märksa külmakindlamad ning kohanevad hästi hooajalise kliimaga.
Näiteks hübriidid nagu ‘Jane’, ‘Ann’ ja ‘Leonard Messel’ on aretatud just selleks, et taluda hiliseid öökülmi ja jahedaid talvesid, pakkudes samal ajal suurejoonelist õitsemist kevadel.
Mõned sordid, nagu Magnolia sieboldii, on koguni näidanud edukat kasvu väga külmades piirkondades, sealhulgas Soome tingimustes, mis teeb nad eriti huvitavaks ka Eesti aednikele.
Külmakindlad sordid, mis sobivad ka algajale
Tänapäeva aianduses ei tähenda magnoolia kasvatamine enam riskantset eksperimenti, vaid pigem teadlikku sordivalikut.
Ühed populaarsemad külmakindlad magnooliad on näiteks:
- Magnolia ‘Ann’ ja ‘Jane’ – kompaktse kasvuga, varajase õitsemisega ja väga külmakindlad hübriidid
- Magnolia × loebneri ‘Leonard Messel’ – õitseb hiljem ja väldib kevadisi öökülmi
- Magnolia sieboldii – üks vastupidavamaid liike, mis suudab kasvada ka põhjapoolsetes aedades
- Magnolia ‘Elizabeth’ – kollakate õitega hübriid, mis talub hästi külma ja linnatingimusi
Need sordid on aretatud just selleks, et pakkuda ilu ka seal, kus kliima ei ole ideaalne.
Kuidas magnoolia tegelikult üle talve elab
Magnooliate suurim väljakutse ei ole alati külm ise, vaid hoopis selle kombinatsioon tuule, päikese ja mulla niiskusega. Noored puud vajavad esimestel aastatel kaitset, eriti juurestiku ümber, kus multšikiht aitab hoida stabiilset temperatuuri.
Oluline on ka kasvukoht – magnooliad eelistavad tuule eest kaitstud, kuid päikeselist või poolvarjulist ala, kus muld on niiske, kuid hästi vett läbilaskev.
Kui need tingimused on täidetud, muutub magnoolia üllatavalt vastupidavaks ja pikaealiseks aiataimeks.
Õitsemine, mis õigustab ootamist
Magnoolia õitsemine on üks kevade kõige muljetavaldavamaid aiavaateid. Suured, sageli lõhnavad õied ilmuvad enne lehtede täielikku avanemist, luues dramaatilise visuaalse efekti, mis muudab kogu puu justkui lilleseadmeks.
Õitsemise aeg sõltub sordist, kuid õigesti valitud magnoolia võib pakkuda stabiilset ja korduvat õitsemist aasta-aastalt, isegi jahedamas kliimas.
Miks magnoolia kasvatamine pole enam “eliitaednike mäng”
Kui varem peeti magnooliaid keeruliseks ja kapriisseks, siis tänapäeval on olukord muutunud. Külmakindlad hübriidid, parem teadmistebaas ja lihtsam hooldus teevad sellest taimest reaalse valiku ka tavalisele hobiaednikule.
Peamine erinevus edu ja ebaedu vahel ei ole enam kliima, vaid õige sort ja kasvukoht.
