Kui vaadata vanu retseptivihikuid ja vanaemade köögilugusid, siis jääb silma üks lihtne tõsiasi – liha ei olnud igapäevane luksus, kala polnud alati käepärast, aga kõht tuli täis saada iga päev. Nii sündiski köök, mis toetus sellele, mis kasvas põllul, metsas ja aias: oad, herned, tangud, kapsas, kartul, naat, sibul, porgand, oder, tatar, kaer.
Ja ausalt – need road ei olnud sugugi igavad. Need olid nutikad, toitvad ja üllatavalt maitsvad.
Vanasti ei söödud taimset mitte sellepärast, et see oleks olnud moes, vaid sellepärast, et see oli kättesaadav, odav ja hoidis inimese päriselt kõhu täis.
Miks taimsed road olid minevikus nii levinud
Põhjus on väga praktiline. Loomakasvatus nõudis aega, sööta ja raha. Taimed kasvasid ise või vähese vaevaga. Kaunviljad ja teraviljad säilisid kaua, neist sai teha suppi, putru, vormirooga, leiba ja isegi magustoitu.
Kui liha jõudis lauale, oli see pidupäev. Igapäevaselt toitus enamik inimesi just taimsetest roogadest.
Ja need toidud ei olnud „vaesed“. Vastupidi – need olid:
-
väga toitvad
-
kõhtu täitvad
-
kergesti seeditavad
-
odavad valmistada
-
lihtsate koostisosadega
Millised olid need vanad taimetoidud
Kui vaadata ajas tagasi, siis korduvad samad kombinatsioonid:
- Ubasupid ja hernesupid – paksud, soojendavad, valgurikkad
- Tangupudrud ja odrakördid – annavad energiat ja hoiavad pikalt täis
- Kartuli ja köögivilja vormiroad – lihtsad, aga väga toitvad
- Hautised kapsast, porgandist ja sibulast – aeglaselt küpsetatud, sügava maitsega
- Tatra- ja odrakruubikausid köögiviljadega – tänapäeva mõistes lausa “superfood bowl”
Need road sündisid vajadusest, aga maitsesid hästi, sest inimesed õppisid maitseid kihistama: sibul praeti läbi, tangud hautati pehmeks, köögivilju ei keedetud lödiks, vaid küpsetati aeglaselt.
Mida need vanad retseptid meile õpetavad
Need õpetavad kolme väga olulist asja, mida tänapäeval kipume unustama.
1. Taimne toit võib olla päriselt kõhtu täitev
Kui segada kaunviljad ja teraviljad, saab roa, mis hoiab kõhu täis tundideks. See ei ole “kerge salat”, vaid tõsine toit.
2. Lihtsad koostisosad võivad anda sügava maitse
Sibul, küüslauk, tangud, porgand ja oad – kui neid õigesti valmistada, ei ole vaja kalleid kastmeid ega keerulisi maitseaineid.
3. Toit ei pea olema kallis, et olla hea
Need retseptid sündisid nappusest. Ja just seetõttu on need geniaalselt lihtsad.
Miks need ideed täna jälle väärtuslikud on
Tänapäeva köögis otsitakse:
-
odavaid, aga toitvaid roogi
-
vähem liha sisaldavaid variante
-
kõhtu täitvaid taimseid eineid
-
lihtsaid retsepte, mis ei nõua pikka poenimekirja
Ja kõik see on olemas juba sajanditevanustes retseptides.
See ei ole uus trend. See on vana tarkus.
Näide, kuidas vanasti mõeldi
Võeti peotäis ube, peotäis otra, sibul, porgand ja kapsas. Kõik pandi potti, lasti rahulikult podiseda. Tulemuseks oli paks, toitev, soe roog, mis andis energiat terveks päevaks.
Täna nimetaksime seda “tasakaalustatud taimseks eineks”. Vanasti nimetati seda lihtsalt õhtusöögiks.
Vanimad taimetoidud ei olnud loodud ideoloogia pärast. Need olid loodud ellujäämiseks, nutikuseks ja praktilisuseks. Aga just seetõttu on need retseptid täna jälle väga kaasaegsed.
Need näitavad, et:
-
taimne toit võib olla toitev ja maitsev
-
lihtsus köögis on tugevus, mitte puudus
-
odavad koostisosad võivad anda suurepärase tulemuse
Ja võib-olla ongi parim inspiratsioon tänapäeva kööki peidus just neis vanades, unustatud taimsetes roogades, mida meie esivanemad valmistasid ilma trendide ja siltideta – lihtsalt selleks, et hästi süüa.
