Kuigi minimaalne palk Eestis ei ole Euroopa Liidus madalaim, on selle tegelik ostujõud, arvestades elukallidust ja hinnataset, ELi riikide lõpus juba pikemat aega.
Uued arvutused näitavad, et miinimumpalga ostujõud on Eesti töötajate jaoks aastate jooksul märkimisväärselt langenud, samas kui keskmise palga ostujõud on mitu aastat olnud praktiliselt muutumatul tasemel.
Viimaste andmete järgi oli 1. jaanuaril 2026 kehtiv miinimumpalk Eestis 886 eurot kuus. See summa eurodes väljendatuna asetab Eesti madalama palgaga riikide hulka, kuid mitte absoluutsesse põhiotsa. Ent kui vaadata tegelikku ostujõudu – sissetulekuid võrreldes kohalike hindadega – selgub, et Eesti miinimumpalga saajad on Euroopa Liidu riikide seas viimaseid.
Eurostati statistikast selgub, et alates 2015. aastast on miinimumpalga ostujõud Eestis langenud ligikaudu 45–50%. See tähendab, et miinimumpalga eest saab tänapäeval osta ligi poole vähem kaupu ja teenuseid kui kümne aasta eest. Samal ajal on paljude esmatarbekaupade hinnad tõusnud tunduvalt rohkem kui keskmine palk.
Keskmise palga ostujõud, vastupidiselt miinimumpalgale, on viimasel viiel aastal jäänud enam-vähem samale tasemele. Kuigi keskmine brutopalk on aastate lõikes mõõdukalt kasvanud, on hinnatõus samal ajal söönud suure osa sellest kasvust. Näiteks Statistikaameti andmetel on alates 2020. aastast tarbijahinnad tõusnud üle 15%, samas kui keskmise palga reaalkasv on olnud vaid mõne protsendi suurune või puudunud sootuks.
Analüütikute hinnangul mõjutab see olukord eriti tugevalt neid, kes teenivad miinimumpalka või veidi üle selle piiri. Madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suure osa oma eelarvest toidule, eluasemele ja transportimisele, kus hinnatõus on olnud viimastel aastatel kõige kiirem. Euroopa Komisjoni aruanded näitavad, et sissetulekute ja hinnatõusu vahe on üks peamisi põhjusi, miks paljud Eesti elanikud tunnevad majanduslikku survet ja ostujõu vähenemist.
Seetõttu on üha rohkem arutelusid selle üle, kas ja kuidas tuleks miinimumpalka kohandada vastavalt elukallidusele, et tagada töötajatele õiglane ostujõud. Samuti rõhutavad majanduseksperdid, et ainult palga suurendamine ei pruugi olla piisav, kui hinnakasv ja elamiskulud jätkavad kiiret tõusu.
