Muudatus, mis puudutab tuhandeid töötajaid ja tööandjaid
Eestis võib üsna pea juhtuda midagi sellist, mis paneb paljusid töötajaid kulme kergitama ja tööandjaid kalkulaatorit otsima. Nimelt arutavad kindlustusettevõtted ja seadusandjad võimalust tõsta maksuvaba tervise- ja spordikulude hüvitamise piirmäära, mis on praegu 400 eurot aastas töötaja kohta, hoopis 1200 euroni.
See ei ole kosmeetiline parandus, vaid muutus, mis võib reaalselt mõjutada seda, kui kiiresti saab arstile, kui palju maksab ravi ja kas tervisekontroll jääb raha taha kinni või mitte.
Miks just nüüd ja kelle algatusel?
Muudatuse eest seisab Eesti Kindlustusseltside Liit, mille juhatuse esimees Tuuli Pärenson on korduvalt rõhutanud, et praegune 400-eurone piir on ajale jalgu jäänud. Hinnad on tõusnud, eraravi on muutunud tavapärasemaks ja töötajate ootused tööandjale on hoopis teised kui kümme aastat tagasi.
Lihtsalt öeldes – 400 eurot kaob tervisekuludesse väga kiiresti, eriti kui mängu tulevad eriarstid, vaimse tervise teenused või põhjalikumad uuringud.
Mida see muudatus tegelikult tähendaks?
Kui seadust muudetakse, saavad ettevõtted:
-
investeerida töötaja tervisesse kuni 1200 eurot aastas
-
teha seda ilma täiendavate maksudeta
-
katta senisest rohkem ennetust, ravi ja taastumist
See tähendab rohkem vabadust nii tööandjale kui töötajale, sest raha ei oleks enam rangelt seotud ainult spordikuludega, vaid laiemalt tervise hoidmisega.
Taust ja laiem pilt
Sarnased skeemid toimivad juba mitmes Euroopa riigis. Näiteks Soomes ja Rootsis on tööandja panus töötaja tervisesse ammu osa tavapärasest tööpakkumisest, mitte boonusest. Ka Eestis on viimastel aastatel märgata, et:
-
eraravi kasutamine kasvab
-
vaimse tervise teenuste nõudlus suureneb
-
tööandjad otsivad viise, kuidas haiguspäevi vähendada
Statistika näitab, et iga ennetusse investeeritud euro võib hiljem säästa mitu eurot ravikuludelt, rääkimata inimlikust poolest.
Miks see riigile üldse kasulik on?
Esmapilgul võib tunduda, et riik kaotab maksutulu. Pikemas vaates on loogika aga vastupidine:
-
tervemad töötajad on produktiivsemad
-
vähem haiguslehti tähendab vähem kulusid
-
ravijärjekorrad ei kasva nii kiiresti
Eksperdid on korduvalt rõhutanud, et ennetav tervishoid on odavam kui hilinenud ravi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see muudatus on juba kindel?
Ei, hetkel on tegemist ettepaneku ja aruteluga, kuid surve muudatuseks on tugev.
Kas kõik tööandjad peavad hakkama 1200 eurot maksma?
Ei. See oleks maksuvaba võimalus, mitte kohustus.
Kas raha saaks kasutada ka vaimse tervise jaoks?
Just see on üks peamisi argumente muudatuse kasuks, sest praegu jäävad paljud teenused 400 euro piirist välja.
Natuke inimlikku vaadet
Kui varem tähendas tööandja tervisepakett jõusaali kaarti, siis täna räägime:
-
psühholoogi vastuvõtust
-
uneuuringutest
-
füsioteraapiast
-
ennetavatest tervisekontrollidest
Ja ausalt öeldes – 1200 eurot ei ole luksus, vaid pigem realistlik summa, kui tervisest päriselt hoolida.
Kokkuvõtteks
Kui see muudatus ellu viiakse, võib see olla üks olulisemaid samme Eesti tööelu ja tervishoiu ristumiskohas viimastel aastatel. Rohkem paindlikkust, rohkem ennetust ja vähem olukordi, kus inimene lükkab arsti juurde minekut edasi lihtsalt raha pärast.
Ja see on juba päris suur võit – kõigi jaoks.
