Sellel tsitrusviljal on omapärane maitse, mis ei pruugi kõigile meeldida. Jutt käib greibist – puuviljast, mis on täis kasulikke omadusi. Greibil on mitu sorti, mis erinevad nii välimuse kui ka maitse poolest.
Kas see tsitrusvili aitab kaalu kontrolli all hoida? Kui palju võib seda päevas süüa? Selgub, et mitte kõigile ei sobi greip.
Greip ja selle liigid
Greip (Citrus paradisi) kuulub ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Seda kasvatatakse maailma soojades piirkondades, näiteks Kariibi mere saartel ja Vahemere maades. Selle viljad on iseloomuliku magushapu maitsega, kuid palju sõltub konkreetsest sordist.
Greibid võib tinglikult jagada kolme rühma:
-
kollased,
-
punased,
-
rohelised.
Meil on kõige populaarsemad punased greibid. Neid iseloomustab kergelt mõrkjas, veidi veinine ja samas magus maitse – mõned armastavad seda, teised väldivad.
Kollased greibid on tavaliselt hapumad ja värskema maitsega. Rohelised sordid on aga magusamad ja mahedamad.
Kas greip aitab kaalu hoida?
Greip on madala kalorsusega puuvili. 100 grammi sisaldab umbes 40 kcal. Keskmine, umbes 250 grammi kaaluv greip annab ligikaudu 100 kcal. See teeb greibist hea vahepala, kui tekib isu millegi magusa järele.
Greibis sisalduv naringiin võib toetada ainevahetust. See looduslik flavonoid aitab vähendada põletikulisi protsesse organismis ning võib soodustada rasvade ainevahetust.
Samas tuleb meeles pidada, et kehakaalu hoidmisel ja langetamisel on määrava tähtsusega energiatasakaal – kas tarbitakse sama palju kaloreid, kui kulutatakse, või püsitakse kerges kalorivaeguses. Olulised on tasakaalustatud toitumine ja regulaarne liikumine.
Greibi muud tervisele kasulikud omadused
Naringiin, mis annab greibile selle iseloomuliku mõrkja maitse, võib aidata alandada kortisooli taset ning toetada kolesteroolitaseme kontrolli. Greibis sisalduvad ühendid võivad mõjuda soodsalt ka naha seisundile.
Lisaks on greip hea vitamiinide ja mineraalainete allikas. See sisaldab C-vitamiini, A-vitamiini, B-grupi vitamiine ja kaaliumi. Need toetavad immuunsüsteemi, närvisüsteemi ja vereringe normaalset toimimist.
Millal greipi vältida?
Greipi ei tohiks süüa koos teatud ravimitega. See puudutab muu hulgas kolesterooli- ja vererõhuravimeid, antihistamiine, rasestumisvastaseid ravimeid ning mõningaid valuvaigisteid. Greip võib mõjutada ravimite imendumist ja toimet.
Kui võtad ravimeid, tasub enne greibi söömist lugeda ravimi infolehte või pidada nõu arstiga.
Kui palju greipi võib päevas süüa?
Piisab poolest greibist päevas, et saada kasu selles sisalduvatest ühenditest. Parim on süüa greipi värskelt. Seda võib lisada smuutidesse ja salatitesse või kasutada kastmete ja marinaadide valmistamisel.
Greibist võib teha ka mahla, kuid tasub meeles pidada, et mahla pressimisel eemaldatakse viljaliha ja valge sisekiht, mis on väärtuslik kiudainete allikas.
Greibi iseloomulik maitse sobib hästi nii magushapude kastmete kui ka vürtsikate roogadega. See täiendab hästi näiteks rukolasalatit või annab huvitava nüansi omatehtud kastmetele.
