“Kõik juhtus nii kiiresti”, meenutab Siret, Eesti elanik, kes otsustas proovida populaarset TikToki trikki keeva veega. Ilusa video asemel lõppes katse valusa põletuse ja EMO külastusega.
Viimastel nädalatel on tugevad külmad pannud inimesi taas kord kordama sotsiaalmeedias levivat talvetrikki, kus keev vesi visatakse pakase kätte, et näha, kuidas see muutub hetkega valgeks aurupilveks ja jääkristallideks. Video näeb välja efektne, kuid päriselus võib kõik minna ohtlikult valesti.
Miks keev vesi pakases „plahvatab“?
Triki mõte on lihtne. Kui õhutemperatuur on väga madal, hakkab keev vesi kohe aurustuma ja jahtuma, osa veest külmub peaaegu silmapilkselt ning tekib mulje, justkui vesi muutuks õhus lumeks.
Sarnased videod on aastaid levinud nii TikTokis, YouTube’is kui ka Instagramis. Näiteks rääkis Soome mees Lauri Untamo Reutersile, et oli oodanud aastaid sobivat pakast, et proovida seda trikki temperatuuril alla –30 kraadi. Lapimaa rekordkülmad andsid lõpuks võimaluse ja video levis kiiresti sotsiaalmeedias.
Veelgi äärmuslikumad kaadrid pärinevad Jakutiast, kus temperatuur langeb talvel alla –40 või isegi –50 kraadi. Seal tuntakse seda nähtust lausa „jakuudi saluudina“ ning see on osa Oimjakoni külmaturismi programmidest.
Efekt Mpemba – mis see tegelikult on?
Keeva vee trikk on seotud nn Mpemba efektiga. See on füüsikaline nähtus, mille puhul kuum vesi võib teatud tingimustel külmuda kiiremini kui külm vesi.
Efekt sai nime Tansaaniast pärit koolipoisi Erasto Mpemba järgi, kes märkas 1960. aastatel, et kuum piim jäätus sügavkülmas kiiremini kui jahtunud segu. Hiljem kinnitasid teadlased, et nähtus oli tuntud juba antiikajal – sellest kirjutasid ka Aristoteles, Francis Bacon ja René Descartes.
Keeva vee puhul mängivad rolli:
-
kiire aurustumine ja soojuskadu
-
väiksem vedeliku mass
-
lahustunud gaaside vähenemine
-
kristallide kiire tekkimine külmas õhus
Kõlab teaduslikult põnevalt, aga see ei muuda keeva vee ohutuks.
Miks see trend on tegelikult ohtlik?
Arstid hoiatavad, et pakane ei neutraliseeri keevat vett hetkega. Kui osa veest või kuum aur satub nahale, võib põletus tekkida sekunditega.
Dermatoloogide sõnul on eriti ohtlik:
-
keeva vee viskamine pea kohalt
-
tuuline ilm, mis kannab kuuma auru tagasi näole ja kätele
-
vale viskenurk, mille tõttu vesi ei jõua täielikult aurustuda
Just nii juhtus ka Sireti puhul. Väike kõrvalekalle liigutuses ja keev vesi jõudis nahale enne, kui jõudis külmuda.
Kas trikki saab teha ohutult?
Spetsialistid rõhutavad, et kõige ohutum valik on trikki üldse mitte proovida. Kui aga keegi otsustab seda siiski teha, tuleb järgida rangeid reegleid.
Olulised ohutusnõuanded:
-
temperatuur peaks olema vähemalt –25 kraadi või külmem
-
kasuta ainult väikest kogust vett
-
viska vesi endast eemale ja üles, mitte üle pea
-
kanna kaitseprille, näomaski ja paksusid kindaid
-
seisa nii, et tuul puhub sinust eemale
-
veendu, et läheduses pole inimesi, loomi, autosid ega aknaid
Isegi nende tingimuste juures jääb risk alles.
Üks video ei ole väärt põletusi
TikTokis ja teistes sotsiaalvõrgustikes näeb see trikk välja lihtne ja „turvaline“. Tegelikkuses võib üks vale liigutus tähendada EMO-visiiti, nagu Sireti lugu näitab.
Eksperdid tuletavad meelde: ükski efektne video ei ole väärt tervisekahjustust. Kui tahad talve jäädvustada, on palju ohutumaid ja sama ilusaid viise.
Ja veelgi parem – vähemalt maitsvam ja ohutum – on teha jäätist lumes, nautida seda kogu perega ning kostitada naabreid ja sugulasi!
