2027. aasta 2. august ei ole lihtsalt tähtpäev taevas, vaid hetk, mil päev võib muutuda pimedaks lausa minutiteks ja kui oled kunagi tahtnud tunda, kuidas maailm hetkeks kosmiliselt vaikib, siis see on sündmus, mida tasub juba nüüd kalendrisse märkida.
Kui Sa oled kunagi vaadanud taevas novembrikuu öösel ja mõelnud, milline imeline muster see seal on, siis ettekujutus sellest, mis juhtub siis, kui kuu liigub täpselt meie ja päikese ette, võib olla veelgi erilisem, sest siis ei ole tegemist ainult ilusa pildiga, vaid reaalse – lausa lühiajalise – pimeduse hetkega päeval. Selline sündmus on haruldane ja just sellepärast nimetavad astronoomid selle saja aasta pikimaks päikesevarjutuseks.
Mis on päikesevarjutus ja miks see juhtub
Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu liigub täpselt meie ja päikese vahele, nii et see varjab päikese hele ketas maa pealt vaadates täielikult või osaliselt. Täieliku varjutuse puhul – mida astronoomid nimetavad totaliteediks – võib hetkeks tunduda, nagu muutuks päev õhtuks ja taevas süttiksid tähed, sest päikese läige on täielikult blokeeritud.
See ei ole iga aasta sündmus ja need, kes on seda ise näinud, räägivad sageli sellest kui elumuutvast kogemusest, kus valgus muutub, temperatuur langeb ja loomulik maailm reageerib justkui vaikides sellele kosmilisele hetkele.
2. august 2027 – ajalooline hetk taevas
Astronoomid on nüüd ametlikult kinnitanud, et 2027. aasta 2. augustil peaks toimuma see pikim päikesevarjutus 21. sajandil, kus täieliku varjutuse faas võib kesta kuni 6 minutit ja 23 sekundit, mis on märkimisväärselt pikem kui enamiku varasemate varjutuste totaliteet.
Sellise pikkusega vari ja pimedus ei ole lihtsalt ilus vaatepilt, vaid see annab teadlastel võimaluse uurida päikese koroonat – seda õhukest, kuid tähtsat kihti, mis ümbritseb päikest ja mida tavaliselt ei näe ilma varjutuseta.
Kus seda näha saab?
Kuigi see eriosas totaliteet ei ole nähtav Eesti taevas, on osaline varjutus nähtav laial alal ja suur osa Euroopast, Põhja‑Aafrikast ning Lähis‑Idast saab seda kosmilist etendust nautida vähemalt osaliselt või täielikult.
Paljud astronoomiasõbrad juba planeerivad reise piirkondadesse, kus varjutus on kõige tugevam, sest selliseid hetki ei juhtu sageli ja inimeste loodud vaatluskohti täidetakse kiiresti.
Loetelu asjaoludest, mida tasub varjutuse kohta teada
Siin on mõned huvitavad punktid, mida astronoomid ja taevahuvilised rõhutavad:
-
Täielik varjutus tekib siis, kui kuu katab päikese täielikult, muutes päeva hetkeks öötaoliseks nähtuseks.
-
Varjutuse pikkus mõjutab vaate tõsidust, sest pikem totaliteet pakub paremat võimalust vaadelda päikese koroonat ja muid atmosfäärinähtusi.
-
Ohutus on ülimalt tähtis – päikese poole ei tohi vaadata otse ilma spetsiaalsete kaitseprillideta, sest see võib põhjustada püsivaid silmakahjustusi.
-
Osaline varjutus võib olla nähtav laial geograafilisel alal, isegi seal, kus totaliteet ei ilmu.
Lühike ajalooline vaade päikesevarjutustesse
Päikesevarjutused on astronoomiliste tsüklite osa juba tuhandeid aastaid ja neid on kasutatud nii teaduslikes eesmärkides kui kultuurilistes rituaalides. Vanad tsivilisatsioonid, nagu babüloonlased või hiina astronoomid, suutsid neid prognoosida juba enne tahvlitele hakitud loendust, ning tänu sellele mõistsid inimesed varajases ajaloos taevakehade regulaarsust.
Tänapäevase teaduse abil teame, et varjutused korduvad kindlates tsüklites ja et täielikud varjutused võivad olla harvemad ja lühemad kui osalised, mistõttu iga selline sündmus on väärt jälgimist ja tähistamist.
FAQ: sagedasemad küsimused
Kas Eestis saab seda varjutust näha?
Kuigi totaliteet ei pruugi Eestis täielikult nähtav olla, on osaline varjutus siiski võimalik mõningate taevaolude korral ja sellega tasub kohalikel huvilistel kindlasti arvestada, vaadates päikest ainult ohutusprillidega.
Kas see on “saja aasta varjutus”?
Jah, seda sündmust nimetatakse sageli “saja aasta pikimaks päikesevarjutuseks”, sest selle totaliteet ja kestus on erakordselt suur võrreldes teiste varjutustega 21. sajandil.
Kas seda saab ilma reisita vaadata?
Osaliselt võib seda näha paljudes kohtades Euroopas ning edaspidi ilmuvad ka ametlikud vaatluskavad, et iga huviline leiaks mooduse seda kogeda ohutult ja mugavalt.
Lõppsõna
Kosmos on täis imesid ja 2027. aasta päikesevarjutus ei ole mitte lihtsalt üks ajastutevahelisest rütmist tulenev astronoomiline nähtus, vaid see on hetk, mil inimkond saab taas tunnistajaks sellele, kuidas meie universum ühest hetkest teiseni muutub ning kutsub meid vaatama üles ja imestama üle maailma.
