Täisteratooted näivad noorte toidus üha harvemini esinevat. Seda kinnitavad värsked andmed taanlaste täisteratoodete tarbimise kohta.
Toiduamet soovitab süüa päevas vähemalt 90 grammi täisteratooteid, kuid peaaegu pooled 15–18-aastastest ei saa neid rukkileivast ega kaerahelvestest. Hommikune kausitäis putru ja kaasa võetud rukkileib võiksid olla lihtne viis see kogus kätte saada. Uus Schulstad Kernetal 2025 uuring näitab aga, et noorte toitumisharjumused on sellest ideaalist kaugenenud.
Uuringu järgi ei tarbi 48% 15–18-aastastest päeva jooksul täisteratooteid rukkileiva ega kaerahelveste kujul.
Tühja kõhuga teele
Hommikusöök võiks olla peamine hetk, mil täisteratooted aitavad päeva alustada. Ometi jätab iga kolmas selles vanuses noor hommikusöögi vahele ja alustab päeva tühja kõhuga. See ei tähenda küll, et päeva jooksul üldse täisteratooteid ei sööda, kuid trend on murettekitav.
Täisteratoodete vähene tarbimine ei ole tervise seisukohalt ohutu. Seda rõhutab vähiuuringute keskuse vanemteadur Cecilie Kyrø:
„On uuringuid, mis näitavad, mis juhtub siis, kui täisteraleib asendatakse valge saiaga. Pikemas perspektiivis suureneb risk haigestuda soolevähki, südame-veresoonkonna haigustesse ja 2. tüüpi diabeeti. Kui sellised harjumused kujunevad püsivaks, võib mõju olla tõsine.”
Ebatervislikud valikud poeletilt
Lõunapausi ajal eelistavad paljud noored minna lähimasse poodi. Schulstadi uuring näitab, mida seal kõige sagedamini ostetakse: 54% vastanutest on kooliajal ostnud karastus- või energiajooke, 34% magusaid küpsetisi, 32% krõpse või komme ning vaid 6% rukkileiba.
Teisisõnu asendavad ülitöödeldud toiduained sageli kodust kaasa võetud toidu. Just selliseid tooteid peetakse üheks võimalikuks teguriks, mis võib soodustada soolevähi teket.
„Paksu- ja pärasoolevähi puhul on täisteratooted eriti olulised. Tegemist on haigusega, mille esinemissagedus on nooremate seas tõusuteel ning üheks võimalikuks põhjuseks peetakse ülitöödeldud toiduainete suurt osakaalu toidus,” selgitab Kyrø.
Faktid 15–18-aastaste toitumisharjumuste kohta
-
Kolmandik ei söö hommikusööki.
-
48% ei tarbi päeva jooksul täisteratooteid, nagu rukkileib või kaerahelbed.
-
47% teeb kooliajal iganädalasi oste supermarketis.
Kõige tavalisemad ostud (võimalik oli märkida mitu vastust):
-
Karastus- või energiajook – 54%
-
Magus küpsetis – 34%
-
Krõpsud või kommid – 32%
-
Kiirtoit – 28%
-
Võileib või pasta – 25%
-
Rukkileib – 6%
Põhjus siiski rahuneda?
Võimalik, et täisteratooted tulevad noorte toidulauale tagasi vanuse kasvades. Cecilie Kyrø sõnul näitas 2021. aastal avaldatud uuring, et enim täisteratooteid tarbisid noored mehed vanuses 18–29.
„On huvitav jälgida, kas tegemist on ajutise trendiga ning kas toitumisharjumused muutuvad siis, kui noored kodust välja kolivad ja ise oma toiduvalikuid kujundavad.”
(Schulstad Kernetal 2025 uuringus vastas küsimustele 750 noort vanuses 15–17 üle kogu riigi.)
Mida ütlevad teadusuuringud?
Rahvusvahelised metaanalüüsid on näidanud, et inimestel, kes tarbivad päevas vähemalt 75–90 grammi täisteratooteid, on ligikaudu 20–30% väiksem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja 2. tüüpi diabeeti võrreldes nendega, kes söövad täisteratooteid harva. Samuti on leitud, et kõrge täisterakiudainete tarbimine on seotud väiksema paksu- ja pärasoolevähi riskiga.
Viimaste aastate toitumisuuringud viitavad ka sellele, et täisteratooted aitavad paremini reguleerida veresuhkru taset ja soolestiku mikrobioomi, mis mängib olulist rolli nii immuunsüsteemi kui ka üldise ainevahetuse tervises.
