Kui sa arvad, et metsloomade juhtimine on ainult jahimeeste ja riigi vaheline asi, siis eksid.
Taani Danmarks Naturfredningsforening ehk looduskaitseühendus on teravalt kritiseerinud valitsuse sõnavõttu invasiooni-hinnanguga seoses, öeldes, et avalik arutelu on olnud ühekülgne ja läbimõtlemata ning võib mõjutada nii looduslikku tasakaalu kui ka kohalikke kogukondi.
Miks on konflikt tekkinud
Riik teatas hiljuti, et sikahjort ‑ kes on seni elanud Taani metsades üle saja aasta ‑ on nüüd kantud EU nimekirja invasivsete liikidena, mis tähendab, et selle juurutumist looduses nähakse potentsiaalselt kahjulikuna. See otsus seab paika ranged reeglid ja sundab liikide käsitlemisel tegutsema nii, et potentsiaalne risk oleks minimaalne.
Aga looduskaitsjad ütlevad, et selline otsus on tehtud liiga kiirustades, ilma põhjaliku ökoloogilise analüüsita, ja seda on isegi kritiseeritud kui populistlikku ning mitte tõenditel põhinevat.
Mis teeb sikahjorde “invasiooniks”?
-
Ajalugu – Sikahjort on toodud Euroopasse ja Taani metsadesse juba umbes 1900. aastatel jahiloomaks ja on seega osa maa ajaloost.
-
Riskid – Teoreetiliselt võib see liik paruneda kohalike krondi või teiste hjortitüüpidega, mis tekitaks hübriide, mis võivad muuta geneetilist mitmekesisust.
-
Kasv ja levik – Sikahjortide populatsioon on mitmel pool püsinud üsna stabiilsena ja tihti piiratud aedades või reserveeritud aladel.
Kuid Euroopa Liidu klassifikatsioon tähendab, et liik korratakse siiski “invasive” alla ja riigid peavad selle vastu meetmeid võtma, isegi kui praktiline oht pole selgelt tõestatud.
Looduskaitsjate mure
Taani looduskaitseühendus ütleb, et avalik debatt on olnud üleliia lihtsustatud, kus poliitikud räägivad sellest kui ühest arusaadavalt kahjulikust liigist, samal ajal kui tegelik teadus ei ole seda ohtu kinnitanud. Nad kasutavad sõnu nagu “uigennemtænkt” ja “populistiskt”, mis tähendab, et otsus on tehtud läbimõtlemata ja poliitilise survetundega.
Selline kriitika tähendab, et looduskaitseorganisatsioonid tahavad näha rohkem teaduslikku analüüsi, tõendatud ökoloogilisi mõjusid ja tasakaalustatud arutelu enne nii drastiliste otsuste tegemist, mis võivad mõjutada nii loomi, maastikke kui ka jahindust ning küttimismustreid.
Mis juhtub edaspidi
Taani ja Euroopa ametivõimud töötavad välja reegleid ja juhiseid, kuidas invasivseid liike käsitleda, sealhulgas kas ja millal on vajalik populatsiooni vähendamine või hoopis loodusliku tasakaalu toetamine. See võib hõlmata:
- ajutisi piiranguid või tugimeetmeid, mis on eesmärgiga takistada liikide levikut looduses;
- kohustuslikke uuringuid, mis hindavad tõelist ökoloogilist mõju;
- riikidevahelist koostööd ja jagatud seireandmeid, et mõista liigi tegelikku mõju kohalikule elustikule.
FAQ – Sagedased küsimused
Kas sikahjort on ohtlik liik?
Ei ole selget teaduslikku tõest, et sikahjort oleks otseselt hävitav kohalikele ökosüsteemidele, isegi kui EU klassifitseerib nad invasivseks kui ennetava meetme osa.
Mida tähendab “invasiv liik”?
See tähendab, et liik ei ole kohaliku päritoluga ja võib teoreetiliselt avaldada mõju kohalikele liikidele, elupaikadele või geneetilisele mitmekesisusele.
Kas neid loomi hakatakse massiliselt tapma?
Praegu on arutelud keskendunud sellele, kuidas neid liike hallata mingil viisil, mis ei kahanda asjatult loomi, kuid mis piiraks nende potentsiaalset levikut vabas looduses.
Väike ajalooline nipp
Sikahjortide esmakordne sissetoomine Euroopasse ei olnud seotud sügava ökoloogilise kavatsusega, vaid pigem loomakarja mitmekesistamise ja jahinaudingu eesmärgiga, mida paljud kuurordi‑ ja riigilooduses populaarsed pargid toetasid juba 19. sajandi lõpus.
See arutelu ei ole ainult Taani teema, vaid osa laiemaist loodus‑ ja liigihalduspoliitikast kogu Euroopas ning seda vaadeldakse ka siin Eesti kontekstis, kus invasiivsete liikide sisenemine ja kasv võib mõjutada meie metsasid ja elusloodust.
