Rewilding Euroopas: kuidas me looduse tagasi koju kutsume

Mis on rewilding ja miks see muutub Euroopa loomulikuks vastuseks keskkonnaprobleemidele

Rewilding ehk metsiku looduse taastamine ei ole ainult roheline loosung. See on teadus‑ja kogukonnapõhine käitumine, mille eesmärk on lasta elusloodusel taastuda viisil, mis taastab ökosüsteemi funktsioonid, mitmekesisuse ja tasakaalu.

Euroopas on see saanud suure tähelepanu osaliseks nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate seas, kuna see pakub lahendusi kliimamuutustele, liigirikkuse vähenemisele ja looduslike protsesside taastamisele. Artikli sisu põhineb Minimum kolmel autoriteetsel allikal nii Euroopast kui ka USAst.

Mis on rewilding?

Rewilding tähendab looduse taastamist nii, et loomad, taimed ja elupaigad saavad toimida loomulikult, võimalikult vähe inimsekkumist nõudes. Tavaliselt hõlmab see:

• ulatuslike metsade uuendamist

• suurte kiskjate või võtmetähtsusega liikide tagasitoomist

• ökosüsteemi loomulike protsesside taastamist

• inimtegevuse survet vähendavat planeerimist

See ei ole lihtsalt metsade istutamine, vaid ökoloogiliste protsesside taastamine, mis võimaldab loodusel ise uuesti toimida ja areneda.

Miks rewilding Euroopas oluline on?

Euroopa loodus on sajandite jooksul olnud tugeva inimese mõju all:

• intensiivne põllumajandus

• linnastumine

• looma‑ ja taimeliikide vähenemine

Need mõjud on viinud selleni, et paljud ökosüsteemid ei toimi isereguleerivalt. Rewilding püüab seda olukorda muuta ja taasluua looduslikud protsessid, mis enne inimene tugevalt segas.

1. Elurikkuse taastamine

Euroopa ei ole erand – mitmed liigid on Ohustatud või juba kadunud. Rewilding aitab:

• taastada loomade rändeteid

• luua elupaiku ohustatud liikidele

• tugevdada loodusel põhinevaid toiduvõrgustikke

2. Ökosüsteemi funktsioonide taastamine

Ökosüsteemi funktsioonid nagu vee puhastamine, kliimareguleerimine ja pinnase viljakus taastuvad paremini siis, kui loodus toimib omas rütmis.

3. Kliimamuutuste leevendamine

Looduslikult toimivad ökosüsteemid seovad rohkelt süsinikku, mis aitab tasakaalustada CO₂ kontsentratsiooni atmosfääris. See teeb rewildingust ka kliimameetme, mitte ainult looduse taastamise strateegia.

Kuidas rewilding Euroopas praktiliselt välja näeb

Rewilding pole ainult mõiste - see on tegutsemisplaan, mida viiakse ellu mitmel tasandil.

A. Suured loodusalad ja kaitsealade ühendamine

• ala suuruse kasv aitab säilitada elupaiku

• liikumisteede loomine loomadele

• nt rohutised ja metsad ühendatud koridorid

B. Looduslike protsesside taastamine

See hõlmab näiteks:

• soode taastamist, et vesi liiguks looduslikult

• jõgede sujuvamaks muutmist, et sedimentatsioon oleks loomulik

• metsade loomuliku vananemise toetamine
  see võimaldab loodusel seista vastu tormidele ja põudadele.

C. Võtmetähtsusega liikide toetamine või tagasitoomine

Kiskjate või võtmetähtsusega liikide taastamine aitab tasakaalustada ökosüsteemi (nt pruunkaru, ilves, hundid), kuna nad hoiavad ära näiteks ülekarjatamise ning võimaldavad taimkatte loomulikku taastumist.

Konkreetsed näited Euroopast

1. Rewilding Europe’i programmid

• aktiivsed projektid üle mitme riigi (Hispaania, Rumeenia, Horvaatia)

• püüavad looduslikud protsessid tööle panna, mitte ainult liike ümber istutada

• töötavad koos kohalike kogukondade ja maaomanikega

2. Bialowieza mets (Poola ja Valgevene)

See piirkond on üks viimaseid suuremaid looduslikult metsikuid alasid Euroopas ning seal on rewilding strateegiad suunatud loodusliku metsastruktuuri taastamisele.

3. Scotland’s Wild Land Project (Šotimaa)

• eesmärk on taastada traditsioonilisi mäestikualasid

• kaasata karja‑ ja kiskjaprotsesse

• vähendada monokultuuride survet loodusele

See näide toob esile kogukondlikku ja kultuurilist mõõdet, kus rewilding pole ainult ökoloogiline projekt, vaid avaldab ka sotsiaalset mõju.

Mis teadlased rewildingu kohta ütlevad?

Kõrgetasemelised uuringud tõdevad, et:

• rewilding toetab ökoloogilist vastupidavust

• see aitab taastada bioloogilist mitmekesisust ja elupaiku

• looduse toimel on sageli suurem ja vastupidavam tulemus kui ainult inimsekkumisega loodud projektid

Ühes USA ja Euroopa ühises ülevaates rõhutatakse, et ökosüsteemi loomulik taastumine võib olla efektiivsem kui inimese loodud kunstlikud meetmed.

Rewilding ja inimesed

Rewilding ei tähenda inimeste eemaldamist kõikjalt. Pigem on see üheskoos tegutsemine, kus:

• kohalikud kogukonnad saavad osa elukeskkonna parandamisest

• põllumajandus ja metsandus muutuvad keskkonnasõbralikumaks

• inimesed saavad juurdepääsu tervematele ja mitmekesisematele elupaikadele

See võib tuua kaasa:

• ökoloogilist turismi

• haridustegevusi looduses

• väärtushinnanguid looduse ja inimese kooseksisteerimisele

Kuidas rewilding aitab kliimamuutustega toime tulla?

Rewilding otseselt:

• suurendab bioloogilist süsinikusidumist

• parandab maapinna ja veekogude tervist

• võimaldab looduslikel protsessidel tasakaalustada kliimamuutuste survet

See ei ole lihtsalt roheline idee - see on praktiline tegevus, millel on mõõdetav kliima‑ ja elurikkuse mõju.

5 võtmeprintsiipi rewildingu toimimisel

1. Looduslike protsesside taastamine

2. Võtmetähtsusega liikide toetamine

3. Kaitsealade laiendamine ja ühendamine

4. Kohalike kogukondade kaasamine

5. Pikaajaline, dünaamiline keskkonnajuhtimine

Need põhimõtted aitavad tagada, et rewilding ei ole ainult projekt, vaid pidev ja dünaamiline protsess.

Kokkuvõte

• Rewilding Euroopas on loodusliku ökosüsteemi taastamise strateegia, mis põhineb teadusel ja ökoloogilistel protsessidel.

• See hõlmab metsade, liikide, ökosüsteemide ja protsesside taastamist, mitte ainult pinnase „dekoratsiooni“.

• See võib aidata kliimamuutuste leevendamisel, bioloogilise mitmekesisuse taastamisel ja inimeste elu kvaliteedi parandamisel.

• Euroopa ja USA uurimused kinnitavad, et rewilding on praktiline ja efektiivne keskkonnastrateegia, mis toetab nii loodust kui ühiskonda.