Tüüpilise Saksamaa elaniku päev võib välja näha järgmine: hommikul klaas mahla, päeval purk koolat ja õhtul pudel limonaadi teleri ees.
Isegi ilma magusaid toite arvestamata annavad joogid sakslastele peaaegu 26 grammi suhkrut päevas – see võrdub enam kui kaheksa suhkrutükiga.
Need andmed pärinevad tarbijakaitseorganisatsioonilt Foodwatch, millele viitab Der Spiegel. Väljaande andmetel on Saksamaa suhkrurikaste jookide tarbimise poolest esikohal kümne kõige rahvarohkema Lääne-Euroopa riigi seas. Ühe põhjusena tuuakse välja asjaolu, et Saksamaa turul müüdavad joogid sisaldavad keskmiselt rohkem lisatud suhkrut kui paljudes teistes piirkonna riikides.
Teisel kohal on Austria, kus jookidest saadakse ligikaudu 23 grammi suhkrut päevas, ning kolmandal kohal Holland umbes 20 grammiga. Lõuna-Euroopa riikides on vastav näitaja märgatavalt madalam. Kõige vähem tarbitakse jookidest suhkrut Itaalias – keskmiselt 9,5 grammi inimese kohta päevas. Itaalia järel järgnevad Portugal, Hispaania ja Prantsusmaa.
Foodwatchi esindaja Luise Molling nimetas Saksamaa olukorda „kurvaks liidriks”. Tema sõnul on vedel suhkur tervisele kahjulik ning põhjustab tervishoiusüsteemile märkimisväärseid kulusid. Organisatsioon kutsub taas üles kehtestama magustatud jookide maksu. Selline maks rakendati 2018. aastal Suurbritannias ning selle määr sõltub tootes sisalduva lisatud suhkru kogusest.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab piirata lisatud suhkrute tarbimist alla 10% päevasest energiatarbimisest, ideaalis isegi alla 5%. See tähendab keskmise täiskasvanu puhul ligikaudu 25 grammi suhkrut päevas. Saksamaal saadakse ainuüksi jookidest peaaegu kogu see kogus kätte, arvestamata muid toiduallikaid.
Teadusuuringud näitavad, et suhkrurikaste jookide regulaarne tarbimine on seotud suurema rasvumise, II tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste riskiga. Meta-analüüsid on leidnud, et üks lisaportsjon magustatud jooki päevas võib suurendada II tüüpi diabeedi riski umbes 20%. Vedelal kujul tarbitud suhkur ei tekita sama täiskõhutunnet kui tahke toit, mistõttu on seda lihtne üle tarbida.
Riikides, kus on kehtestatud suhkrumaks, on täheldatud märgatavaid muutusi. Näiteks Suurbritannias vähenes pärast maksu rakendamist kõrge suhkrusisaldusega karastusjookide müük mitme aasta jooksul kümnete protsentide võrra ning paljud tootjad vähendasid toodete suhkrusisaldust. See näitab, et hinnapoliitika võib mõjutada nii tootjate käitumist kui ka tarbijate valikuid.
Ekspertide hinnangul ei seisne probleem üksnes individuaalsetes harjumustes, vaid ka turukeskkonnas. Kui kõrge suhkrusisaldusega joogid on odavad ja laialdaselt kättesaadavad, kujundab see tarbimismustreid kogu elanikkonna tasandil. Seetõttu peetakse ennetusmeetmeid – nagu maksupoliitika, selgem märgistus ja teavituskampaaniad – oluliseks osaks rahvatervise strateegiast.
