Sala, mis muutis meie arusaama geparditest – kümneid teadmata tuhandeid aastaid hiljem selgub tõde

Sala, mis muutis meie arusaama geparditest – kümneid teadmata tuhandeid aastaid hiljem selgub tõde

Kas kujutad ette, et millestki nii igapäevasest nagu gepard võib avastada saladusi, mis panevad ümber mõtlema kogu selle liigi ajalugu mõnes piirkonnas? Just sellise leiduga on teadlased sattunud, kui nad kaugetes Araabia pimedates koopates muumiaid käes hoidsid ja nende genoomi uurisid, ning see võib aidata kaasa liigi tuleviku taastamisele looduses.

Allikaartiklis National Geographic räägitakse sellest päris põhjalikult, ja see on palju rohkem kui lihtsalt vana luustik.

Kuidas koopast leiti midagi, mida keegi ei osanud oodata

Kõik algas täiesti tavapärase teadustööga 2022. ja 2023. aastal, kui teadlased liikusid Lauga koopavõrgustikku Põhja-Saudi Araabias, otsides loomi ja mikroorganisme, keda seal varem ei ole uuritud. Selle asemel, et leida vaid paar fossiili või luud, avastasid nad seitse loomulikult muumiaks muutunud gepardit ja ligi 54 skeleti fragmente, mis olid paigutunud mitmesse koopasse – ja nende olukord oli nii ebatavaline, et paljusid teadlasi see šokeeris.

Osa muumiatega kehaosad olid nii hästi säilinud, et tundusid nagu “kuivatatud kotid”, kus isegi mõned pehmemad koed olid endiselt äratuntavad, mis on sellise suurusega kiskjate puhul ülimalt haruldane.

Sala, mis muutis meie arusaama geparditest – kümneid teadmata tuhandeid aastaid hiljem selgub tõde

Miks see leid nii oluline on – see ei ole lihtsalt vanade luude väljakaevamine

See avastus on sügavam kui tundub, sest koopad ei olnud lihtsalt kaldunud surnuaed, vaid võivad anda olulist teavet selle kohta, millised gepardid Araabia poolsaarel kunagi elasid ja kuidas neid paremini kaitsta tänapäeval. Teadlased suutsid muumitükkidest välja lugeda DNA ja võrrelda seda tänapäevase gepardi geneetikaga. Nad leidsid, et mõned vanad isendid olid geneetiliselt sarnasemad põhja-Lääne-Aafrika gepardiga, teised aga Aasia gepardiga, mis tähendab, et seal oli kunagi suurem geneetiline mitmekesisus, kui arvatud.

Sala, mis muutis meie arusaama geparditest – kümneid teadmata tuhandeid aastaid hiljem selgub tõde

Tänapäeval on gepardid hävinud enam kui 90 protsendil oma ajaloolisest levilaist, sh Araabia poolsaarel nad enam ei ela, ning alles on peamiselt Lõuna-Aafrika ja üks kitsas Aasia populatsioon Iraanis.

See tähendab, et need koopad võivad olla nagu aegunud raamatud, mis sisaldavad olulisi peatükke gepardi ajaloost, mille poole teadlased saavad nüüd tagasi vaadata ja kasutada seda teavet taastamisprogrammide kavandamisel.

Sala, mis muutis meie arusaama geparditest – kümneid teadmata tuhandeid aastaid hiljem selgub tõde

Kas gepardid võivad Araabiasse tagasi tulla?

See on küsimus, mis ajab elevile nii teadlasi kui loodushoidjaid. Kui me teame täpselt, millised alaliigid kunagi seal elanud on ja kuidas nad kohanenud olid, siis saaks valida sobivad populatsioonid, mida võiks tulevikus tagasi loodusesse tuua, näiteks Araabia liustiku piirkonda. Mõned teadlased arutavad isegi võimaluse üle kasutada põhja-Lääne-Aafrika geparde, kes on samuti ohustatud, aga kes võiksid olla keskkonnale geneetiliselt sarnasemad.

Lisaks kavandavad ametivõimud juba lohustajate ja saakloomade taastamist, luues tingimusi, kus mitte ainult gepardid, vaid kogu ökosüsteem võiks toimida harmoonilisemalt.

Sala, mis muutis meie arusaama geparditest – kümneid teadmata tuhandeid aastaid hiljem selgub tõde

FAQ – mis see kõik siis tähendab päriselt

Kas gepardid Araabias kunagi elasid?
Jah – koopast leitud luude ja muumiate järgi on selge, et gepardid olid varem selles piirkonnas üsna levinud, olenevalt ajast kuni umbes 4 000 aastat tagasi.

Sala, mis muutis meie arusaama geparditest – kümneid teadmata tuhandeid aastaid hiljem selgub tõde

Kuidas need loomad muumiaks muutusid, kui keegi neid ei mumifitseerinud?
See juhtus täiesti looduslikult tänu koopate kuivale, jahedale ja stabiilsele õhule, mis takistas tavapärast lagunemist ja säilitas kehaosi.

Kas nende DNA tegelikult on kasulik kaasaegseks teaduseks?
Jah – sellele DNA-le tuginedes saab paremini mõista, kuidas liig ja tema erinevad alaliigid on ajalooliselt levinud, ning see võib aidata kaasa tõhusamatele kaitse- ja taastamisprogrammidele.

Põnevad faktid, mis panevad veel imestama

  • Esimest korda avastati naturaalsete tingimustega muumifitseeritud suurt kiskjat just sellisel kujul, kus isegi nahk ja pehmemad koed olid osaliselt säilinud.

  • Üks koopas leitud luustik on arvatavasti ligi 4 000 aastat vana, mis annab meile akna väga kaugesse aega, kui inimesed ja gepardid eksisteerisid kõrvuti.

  • Samas koopavõrgustikus leiti lisaks geparditele ka saakloomade jäänuseid, mis viitab sellele, et need koopad võisid olla rohkem kui lihtsalt “surnuaed” – võib-olla varjualune, kus gepardid elasid olulisi eluetappe.

Rating
( No ratings yet )