Väikesed, kollased ja tagasihoidliku välimusega, kuid vitamiinide ja mineraalainete poolest rikkad. Need on suurepärane valik inimestele, kes soovivad paar kilo kaotada ja oma toitumist tervislikumaks muuta.
Teine oluline eelis on nende hind ja kättesaadavus – kooritud herneid leiab peaaegu igast toidupoest. Millega täpsemalt tegu on ja miks tasub neid köögis kasutada?
Kooritud herned olid kunagi väga populaarsed
Herned on kaunviljad, mida on toidus kasutatud juba sajandeid. Nende maitset ja toiteväärtust hinnati kõrgelt juba antiikajal. Egiptuses, Roomas ja Indias kasutati herneid sageli erinevate roogade valmistamisel. Euroopas saavutasid kooritud herned suure populaarsuse keskajal, umbes 15. sajandil.
Ka Poolas hinnati nende maitset kõrgelt. Mõnede allikate järgi armastas kuningas Sigismund III Vasa süüa herneid koos seapekiga. Nõukogude Liidu ajal kuulusid kooritud herned paljude perede põhitoiduainete hulka. Paljudele seostub hernesupp lapsepõlve maitsetega.
Hiljem, kui toiduvalik laienes, jäid kooritud herned mõnevõrra tahaplaanile. Ometi tasub need taas meelde tuletada, sest neist saab valmistada mitmeid maitsvaid roogi ning nende tervislikud omadused võivad üllatada.
Kooritud herned – liigid ja omadused
Kõige levinumad on kooritud kollased herned, mis sobivad hästi suppide ja püreede valmistamiseks, kuna on pehmema ja mahedama maitsega. Kauplustes leidub ka rohelisi herneid, mis on veidi magusamad ja tugevama tekstuuriga. Harvemini võib kohata ka valgeid herneid.
Kooritud herneid müüakse nii tervetena kui ka poolitatuna. Poolitatud herned valmivad kiiremini.
Kauna ehituse järgi eristatakse:
-
Suhkruherneid – nende kaun on söödav ja need korjatakse koos kaunaga.
-
Kooritud herneid – kaun ei ole söödav ning kasutatakse üksnes seemneid, mis puhastatakse kestadest.
100 grammis keedetud kooritud hernestes on umbes 118 kcal. Need on hea valgu (8,3 g) ja kiudainete (8,3 g) allikas. Lisaks sisaldavad need C-, A-, E-, K- ja B-grupi vitamiine ning mineraalaineid nagu kaltsium, raud, magneesium, fosfor, kaalium, naatrium ja tsink.
Kõrge valgusisaldus aitab hoida täiskõhutunnet pikema aja jooksul, mis võib toetada kaalulangust. Valk on oluline ka lihasmassi säilitamiseks ja kasvatamiseks.
Kopenhaageni ülikoolis prof Anne Rabeni juhitud uuringud on näidanud, et hernestel põhinevad toidud võivad tekitada suurema täiskõhutunde kui loomsel valgul põhinevad toidud, näiteks sealiha või vasikaliha. Uuringus selgus, et taimset valku tarbinud osalejad sõid järgmise toidukorra ajal keskmiselt 12% vähem kaloreid.
Lisaks on keedetud kooritud herneste glükeemiline indeks madal (GI umbes 22), mistõttu sobivad need hästi ka diabeetikutele.
Tundliku mao, refluksi või maohaavandiga inimesed peaksid herneid tarbima ettevaatlikult, kuna need võivad põhjustada ebamugavust. Mõõdukus on soovitatav ka kilpnäärme talitlushäirete korral.
Kuidas kasutada kooritud herneid köögis?
Kõige tuntumad toidud on hernesupp ja kapsas hernestega. Kuid kooritud herneid saab kasutada palju mitmekülgsemalt.
Need sobivad hästi koduse hummuse, võileivamäärete, taimsete kotlettide ja pasteetide valmistamiseks. Neid võib kasutada pelmeenide täidisena või lisada salatitesse ja ühepajatoitudesse, näiteks karrisse.
Et roog õnnestuks, on oluline teada, kuidas herneid õigesti keeta. Poolitatud herneid ei ole vaja eelnevalt leotada – piisab loputamisest voolava vee all. Terveid herneid tuleks leotada umbes 8–10 tundi.
Poolitatud herned keevad pehmeks umbes 45 minutiga, terved herned 1–1,5 tunniga. Keetmise ajal võib tekkida vaht, mis tuleks eemaldada. Sool lisatakse alles keetmise lõpus. Hästi keedetud herned peaksid kahvliga kergesti purunema.
