Külmakindlad taimed – milliseid varakult õitsevaid taimi saab juba talve lõpus mulda panna
Juba veebruaris toob see taim pottidesse ja taldrikutele elu. See vürts, tuntud ka kui maagiline rohi, ei karda külma, kasvab poolvarjus ja annab varakult aromaatseid lehti suppidesse ja hautistesse.
Kui aed on veel talveunes, võib see tagasihoidlik potitaim saada tõeliseks salajaseks täheks. Liivatee, mida kutsutakse ka „igaveseks selleriks”, on mitmeaastane ja vastupidav tugeva aroomiga taim. Kui basiilik ja koriander külma käes hävivad, talub liivatee rahulikult miinuskraade ja kasvab kevadel taas jõudsalt edasi.
Tegemist on liivatee (Levisticum officinale), mis lisaks oma aroomile köidab tähelepanu ka välimusega. Sakiliste servadega ererohelised lehed kasvavad kiiresti kõrgusesse ning annavad kastidele ja pottidele struktuuri. Pottides moodustab taim rohelise samba, mis on ühtaegu dekoratiivne element ja väike kaitse võõraste pilkude eest.
Liivatee: taim, mis asendab köögis puljongikuubikuid
See aromaatne maitsetaim, mis võib köögis puljongikuubikuid asendada, pärineb Lähis-Idast ning juba 16. sajandil kasutati seda afrodisiaakumina. Seemneid võib külvata märtsis kasvuhoonesse või kasvatuskastidesse. Noored taimed võib suvel ümber istutada peenrasse.
Kui soovite liivateed potti istutada, valige suhteliselt sügav pott. Tugev juurestik vajab vähemalt 30 sentimeetri sügavust. Ideaalne on terrakotapott või hea drenaažiga plastkonteiner. Niipea kui varred on umbes 20 sentimeetri kõrgused, võib hakata lehti korjama. Nende intensiivne maitse meenutab sellerit kerge karri nüansiga ning toimib loodusliku maitsetugevdajana.
Juba paar tükeldatud lehte annab suppidele, hautistele, puljongitele või omlettidele maitsekülluse ilma lisandite ja varjatud koostisosadeta. Muld peaks olema huumusrikas ja parasniiske, soovitatavalt segatud käputäie hästi lagunenud kompostiga.
Liivatee eelistab päikeselist või poolvarjulist kasvukohta aias või terrassil. Kuna taim kasvab üsna suureks ja laialivalguvaks ning saavutab täiskasvu alles kolme kuni viie aasta jooksul, tuleb istutamisel arvestada piisava ruumiga. Talve lõpus vajab see mõõdukat, kuid regulaarset kastmist. Muld ei tohi täielikult läbi kuivada, kuid samas ei tohi olla ka liigniiske.
Kevadine õhuke kompostikiht varustab taime toitainetega kogu hooajaks. Tugeva lõhna tõttu hoiavad kahjurid sellest tavaliselt eemale, seega pole kemikaale vaja.
Liivatee (Levisticum officinale)
-
Kasvutüüp: mitmeaastane
-
Kasvukuju: põõsasjas
-
Kõrgus: 1-2 meetrit
-
Õitsemisaeg: juuli-august
-
Õite värv: rohekaskollane
-
Õite kuju: sarikõisikud
-
Viljade värv: pruunikaskollane
-
Eripära: meelitab mesilasi, talvekindel
-
Sobib aeda: apteegiaed, maaaed, maitsetaimeaed
Liivatee lehti, varsi, juuri ja seemneid kasutatakse ka rahvameditsiinis. Tee valmistamiseks vala üks teelusikatäis kuivatatud või kaks teelusikatäit värskeid liivateelehti üle tassi keeva veega. Lase tõmmata 5-10 minutit.
Liivateeteed kasutatakse peamiselt kuseteede vaevuste leevendamiseks, seedimise toetamiseks, menstruatsioonivalude korral ning hingamisteede probleemide puhul. Rasedatel ja neeruhaigustega inimestel ei ole siiski soovitatav seda teed tarvitada.
