Me elame maailmas, kus kaloreid on lihtne kätte saada, kuid meie keha „arvab” endiselt, et elame kiviajal. Kui alustasid 2026. aastat lubadusega paar kilo kaotada, oled asunud võitlusse tugeva vastasega – omaenda kehaga.
Just seda selgitati DR-i podcast’is „Jagten på Det Evige Liv”, kus kirjanik ja harjumuste uurija Nicklas Brendborg räägib, miks tahtejõust üksi sageli ei piisa.
Mitte et tahtejõud ei mängiks rolli. Kui suudad näljatunnet kontrollida, on kaalulangus lihtsam. Kuid sa võitled väga võimsa bioloogilise regulatsioonimehhanismiga.
Meie keha on kujunenud tuhandete aastate jooksul olukorras, kus toidu kättesaadavus oli ebakindel. Seetõttu reageerib organism kaalulangusele näljatunde suurendamise ja ainevahetuse aeglustamisega. Keha kipub selles isegi „üle pingutama”.
„Oleks evolutsiooniliselt katastroofiline, kui inimesel oleks kalduvus pidevalt veidi alla oma tasakaalukaalu langeda. See võiks lõppeda näljasurmaga,” selgitab Brendborg, kes on doktorant Rigshospitaleti Aktiivse Tervise Keskuses.
Keha kaitseb rasvavarusid
Sarnast selgitust jagab Kopenhaageni Ülikooli rasvumise uurija Christoffer Clemmensen.
Oleme bioloogiliselt programmeeritud kaitsma oma energiavarusid ehk rasvavarusid. See oli meie esivanematele suur eelis.
Probleem on selles, et tänapäeva keskkonnas, kus energiarikast toitu on kõikjal, töötab see mehhanism meie vastu. Tekib nn „rasvumismälu”: kui keha on harjunud kõrgema kaaluga, püüab ta sinna tagasi pöörduda isegi pärast kaalulangust.
Keha ei unusta. Ja see võitlus ei lõpe kunagi.
Ülekaaluliste osakaal kasvab ka Baltikumis
Kui varem oli oht nälga surra, siis nüüd on enamik inimesi lähemal pitsabaarile kui toidupuudusele. Kuid proovige end kokku võtta, kaasmaalased – ja võtke eeskuju meie Tallinna kangelaselt Oskar Siffilt!
Värskeimad andmed näitavad, et:
-
Eestis on ülekaalulisi või rasvunuid ligi 59% täiskasvanutest (Tervise Arengu Instituudi andmed). Rasvunute osakaal on viimase kümnendi jooksul kasvanud üle 20%.
-
Lätis on ülekaalulisi umbes 60% täiskasvanutest (Eurostati andmed), kusjuures meeste seas on näitaja veelgi kõrgem.
-
Leedus ületab ülekaaluliste osakaal samuti 58%, ning rasvumine kasvab eriti kiiresti 40+ vanuserühmas.
Kõigis kolmes Balti riigis on rasvumine viimase 15 aasta jooksul kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidu keskmine.
Tugev ülekaal on otseselt seotud südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüüpi diabeedi ja liigesehaiguste suurenenud riskiga.
Söö vähem ülikõrgelt töödeldud toitu
Nicklas Brendborgi sõnul on üks olulisemaid samme näljatunde kontrollimiseks vähendada ülikõrgelt töödeldud toidu osakaalu.
Probleem ei ole selles, et toit on masinaga kokku puutunud. Probleem on selles, et see hüperoptimeeritud toit on loodud tekitama isu, mitte täiskõhutunnet. See häirib meie loomulikke söögiisu reguleerimise mehhanisme.
Samuti soovitab ta:
-
loobuda vedelate kalorite tarbimisest (karastusjoogid, alkohol),
-
süüa rohkem kiudaineterikkaid köögivilju,
-
süüa aeglasemalt.
Kui kõht on piisavalt täis, saadab keha signaali, et enam pole vaja süüa.
Rasvumise uurija: unusta kaalunumber
Christoffer Clemmensen soovitab keskenduda kaalunumbri asemel tervisenäitajatele.
Kui soovid oma tervist parandada, järgi toitumissoovitusi ja ole füüsiliselt aktiivne. See parandab tervist märkimisväärselt – isegi siis, kui kaal ei lange nii palju, kui loodad.
Just see lähenemine aitab kehal järk-järgult uue tasakaaluga harjuda, ilma et ta käivitaks tugevaid „kaitsemehhanisme”, mis kaalulangust tagasi pöörata püüavad.
