Kas Venemaa valmistab ette uut pealetungi? Sõrskõi hoiatab võimaliku sissetungi eest Põhja-Ukrainasse
Peaaegu iga suure sõja jooksul saabub hetk, mil kõige olulisem küsimus ei ole enam see, mis toimub tänasel rindejoonel, vaid see, kus võib avaneda järgmine. Just sellise hoiatuse andis Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi, kelle hinnangul ei saa välistada, et Venemaa valmistab tulevikus ette uut pealetungi Ukraina põhjaossa. Tema sõnul peetakse kõige realistlikumaks stsenaariumiks rünnakut Venemaa Brjanski oblastist Tšernihivi suunal, samas kui Valgevene kaudu ulatuslikku sissetungi ei peeta praegu tõenäoliseks.
Sõrskõi hinnang peegeldab muutust Ukraina sõjalises mõtlemises. Kui viimased kuud on tähelepanu koondunud Donetski, Zaporižžja ja Harkivi piirkondadele, siis sõjaväelased jälgivad sama tähelepanelikult ka sadade kilomeetrite pikkust põhjapiiri. Just seal võib Venemaa üritada sundida Ukrainat hajutama oma reserve, avades uue survepunkti ajal, mil lahingud idas jätkuvad suure intensiivsusega.
Kindral rõhutas intervjuus Ukraina telekanalile TSN, et Venemaa peastaap töötab pidevalt välja erinevaid ründeplaane ning nende hulgas on olnud ka stsenaariume, mis puudutavad Valgevene territooriumi kasutamist. Samas lisas ta, et Ukraina luure ei näe praegu Valgevene piiri ääres sellist vägede koondumist, mis viitaks peatsele suurele pealetungile. See muudab Brjanski oblasti suuna tema hinnangul märksa realistlikumaks variandiks.
Selline hinnang ei tähenda, et rünnak oleks vältimatu või juba ette valmistatud. Pigem peegeldab see sõjalist planeerimist, mille puhul tuleb arvestada ka võimalustega, mida vastane võib kasutada lähikuudel või isegi pikema aja jooksul. Ukraina juhtkond on korduvalt rõhutanud, et Venemaa eesmärk ei pruugi olla ainult territoriaalne edenemine, vaid ka Ukraina kaitsejõudude sundimine jagama oma ressursse võimalikult paljudele rindelõikudele.
Oluline osa Sõrskõi intervjuust puudutas ka Valgevenes paiknevaid raadioside retranslaatoreid, mida Ukraina hinnangul kasutati varem Venemaa rünnakute koordineerimiseks. Tema sõnul ei ole neid rajatisi küll demonteeritud, kuid pärast Ukraina poliitilise juhtkonna hoiatust on nende aktiivsus oluliselt vähenenud. Sõrskõi märkis, et hiljuti registreeriti ühe retranslaatori lühiajaline töö, kuid tema hinnangul mõistetakse Minskis, et selliste süsteemide regulaarne kasutamine võib kaasa tuua täiendava eskalatsiooni.
See teema kerkis päevakorda pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Ukraina võib vajadusel võtta meetmeid piirialadel paiknevate retranslaatorite vastu, kui neid kasutatakse Venemaa sõjaliste operatsioonide toetamiseks. Mõni päev hiljem kinnitas Ukraina juhtkond, et need süsteemid olid töö lõpetanud.
Kuigi tähelepanu on koondunud võimalikele uutele ohtudele, rõhutas Sõrskõi ka seda, et olukord rindel on viimaste kuude jooksul Ukraina jaoks mõnes mõttes paranenud. Tema sõnul on käesoleva aasta algusest alates vabastatud enam kui 670 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi. Seda ei seostata ühe suure läbimurdega, vaid pikaajalise kulutamiskampaaniaga, mille eesmärk on vähendada Venemaa üksuste võitlusvõimet, suurendada nende kaotusi ning sundida vastast loobuma osast ründeplaanidest.
Sõrskõi hinnangul moodustavad mitmel rindel Ukraina üksuste tegevusest juba ligi poole ründavad operatsioonid, mis viitab sellele, et kaitselahingute kõrval püütakse üha enam haarata taktikalist initsiatiivi. Samas rõhutab ta, et olukorda ei tohiks üle hinnata. Tema sõnul oleks ennatlik rääkida sõjas murrangust, sest Venemaa käsutuses on endiselt märkimisväärsed ressursid ning sõjategevus on jätkuvalt väga intensiivne.
Samal ajal kirjeldavad ka rahvusvahelised väljaanded muutuvat olukorda Venemaal endal. The Washington Post kirjutas hiljuti, et osa Venemaa ettevõtlus- ja poliitilisest eliidist kardab sõja edasist eskaleerumist ning võimalikke uusi majanduslikke koormusi. Väljaande andmetel valmistuvad mitmed jõukad venelased võimaluseks, et riik võib nõuda neilt suuremat rahalist panust sõjategevuse jätkamiseks, eriti pärast seda, kui Ukraina droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele põhjustasid kütuseturu häireid ja sundisid Moskvat otsima isegi bensiini importi välismaalt.
Need arengud näitavad, et sõda ei piirdu enam ammu ainult rindejoonega. Sõjalised otsused mõjutavad üha enam majandust, energiasektorit, logistikat ja poliitikat nii Ukrainas kui ka Venemaal. Võimalik uus rünnak põhjasuunal oleks osa laiemast strateegiast, mille eesmärk võib olla Ukraina kaitsevõime hajutamine, mitte tingimata kiire territoriaalne edu.
Ekspertide hinnangul sõltub järgmiste kuude areng eelkõige sellest, kas Venemaa suudab koguda piisavalt uusi üksusi võimaliku pealetungi jaoks ning kas Ukraina ja tema läänepartnerid jätkavad relvastuse, luure ja õhutõrje tugevdamist. Seni jääb Põhja-Ukraina piir piirkonnaks, mida jälgitakse tähelepanelikult, isegi siis, kui suuremad lahingud toimuvad sadade kilomeetrite kaugusel.
KKK
Kas Sõrskõi ütles, et Venemaa ründab kindlasti Põhja-Ukrainat?
Ei. Ta ütles, et sellist stsenaariumi ei saa välistada ning kõige tõenäolisemaks peab ta võimalikku pealetungi Brjanski oblastist Tšernihivi suunas.
Kas Valgevenest valmistatakse praegu ette uut sissetungi?
Sõrskõi sõnul ei näe Ukraina praegu Valgevene piiril sellist vägede koondumist, mis viitaks peatsele suurele pealetungile.
Miks peetakse Tšernihivi võimalikuks sihtmärgiks?
See piirkond piirneb Venemaa Brjanski oblastiga ning võimaldaks Venemaal avaldada survet Ukraina põhjapiirile ja siduda Ukraina reserve.
Milline on olukord rindel praegu?
Ukraina väitel on selle aasta jooksul vabastatud üle 670 ruutkilomeetri territooriumi, kuid sõjaväe hinnangul on veel liiga vara rääkida sõja pöördepunktist.
Miks on põhjapiiri olukord strateegiliselt oluline?
Võimalik uus rünnak sunniks Ukrainat paigutama täiendavaid vägesid põhjaossa, mis võiks vähendada kaitsevõimet teistel aktiivsetel rindelõikudel.
