Titaanboaa (Titanoboa cerrejonensis) oli hiid-uss, kes elas umbes 58–60 miljonit aastat tagasi paleotsäänis (Paleocene) ja on seni teadaolevalt kõige suurem roomaja-uss.
Paleontoloogide hinnangul võis selle pikkus ulatuda kuni 13 meetrini ning mass üle 1 100 kg, mis ületas märkimisväärselt tänapäevaste suurimate anacondade mõõtmeid.
Kliima mõju suurusele: teadlaste hinnangud
Paleokliimauuringud näitavad, et titaanboaa ekstreemsed mõõtmed olid tugevalt seotud selle sooja, niiske keskkonnaga. Head jt (2009) väidavad:
“Titaanboaa suur keha viitab sellele, et selle elupaiga keskmine aastane temperatuur oli 30–34 °C, mis on oluliselt kõrgem kui tänapäeva ekvatoriaalse vihmametsa temperatuurid.”
Jason J. Head ja kaasautorid
See temperatuuriprognostika toetub valguse, saagi ja metabolismi seosele roomajate suurusega – soojemas kliimas suurenevad paigalseisvate (ektotermsete) loomade maksimaalsed suurused, kuna temperatuur mõjutab nende metaboolset aktiivsust ja toidu seedimist.
Smithsoniani ja teiste uurijate sõnul:
“Titanoboa fossiilid toimivad paleotermeetrina, mis näitab, et paleotsääni neotropi keskmine temperatuur oli ~30–34 °C.”
Smithsonian Tropical Research Institute jt
Sellised kõrged temperatuurid on kliimamodelleeritud kui osa varajasest greenhouse-faasist, kus atmosfääri CO₂-tase oli kõrgem ning troopilised alad oluliselt soojemad kui tänapäeval.
Paleotsääni ökoloogia ja elupaik
Titanoboa fossiile on leitud Kolumbia Cerrejón Formation’ist, mis oli paleotsäänis suur veest läbi imbunud vihmamets koos röövkilpkonnade, krokodillilaadsete roomajate ja kaladega — rikkalik toidubaas toetas suure saagikuse ja hiidmõõtmete evolutsiooni.
Britannica kirjutab:
“Titanoboa oli suurim teadaolev uss, kes võis kasvada ~13 meetrini ja kaaluda üle 1 135 kg, ning see oli oma ajastu tippkiskja.”
Paul David Polly / Britannica Editors
Püsimise tingimused ja soojakliima seos
Kuna roomajad on ektotermid (külmaverelised), sõltub nende metaboliseerimisvõime tugevalt väliskliimast. Soojem keskkond võimaldas titaanboaal olla aktiivsem ja saavutada suuremaid suurusi. Uuringud näitavad, et selle suuruse olemasolu nõudis oluliselt kõrgemat keskmist aastast temperatuuri (30–34 °C) kui enamik tänapäeva troopilisi vihmametsi.
Samuti on paleotsäänis registreeritud suurem sademete hulk (~4 m aastas) ja rohked veeökosüsteemid, mis andsid ühtlasi varjualust ja püsivat toidubaasi.
Uurijate vaated ja jätkuvad arutelud
Kuigi algsed hinnangud seostasid titaanboaa suuruse otse kõrgema temperatuuriga, on mõned teadlased märkinud, et erinevad mudelid ja eelsoodumused võivad selliseid tulemusi mõjutada ning et bioloogiline käitumine ja mikrohabitatid võivad samuti mõjutada ussi kehatemperatuuri ja kasvuvõimalusi.
Kokkuvõte teaduslikult
-
Titanoboa cerrejonensis oli 58–60 miljonit aastat vana hiidroomaja, kelle pikkus oli ~13 m ja mass üle 1 100 kg.
-
Selle suurust seostatakse paleotsääni väga sooja ja niiske kliimaga, kus keskmised temperatuurid olid 30–34 °C.
-
Fossiilid Cerrejón Formation’ist annavad olulisi andmeid keskkonna ja evolutsiooni seoste kohta, eriti kuidas klimaatilised tingimused võivad lubada äärmusliku suuruse kasvu.
