Ööl vastu 7. märtsi 2026 said paljud Eesti inimesed näha haruldast ja lummavat loodusvaatemängu – virmalisi. Sotsiaalmeedia täitus kiiresti fotode ja videodega, kus taevas värvus roheliseks, lillaks ja kohati isegi punakaks.
Kuigi virmalised ei ole Eestis täiesti tundmatu nähtus, ei näe neid siiski igal aastal nii selgelt. Kui taevas on pilvitu ja päikese aktiivsus kõrge, võib ka Eesti laiuskraadil kogeda sama maagilist valgusetendust, mida tavaliselt seostatakse Lapimaa või Islandiga.
Mis on virmalised?
Aurora Borealis ehk virmalised tekivad siis, kui Päikeselt pärit laetud osakesed põrkuvad Maa atmosfääri gaasidega.
Päike paiskab kosmosesse pidevalt nn päikesetuult – osakeste voogu, mis liigub tohutu kiirusega. Kui need osakesed jõuavad Maa magnetvälja, suunatakse need magnetpooluste suunas. Seal hakkavad need reageerima atmosfääri hapniku ja lämmastikuga ning tekib helendav valgus.
Tavaliselt on värvid:
-
roheline – hapniku reaktsioon madalamas atmosfääris
-
punane – hapnik kõrgemal atmosfääris
-
lilla ja sinine – lämmastiku reaktsioon
Just seetõttu võivad virmalised tunduda nagu liikuvad valgusloorid või laineid meenutavad mustrid.
Millise reaktsiooni tekitasid virmalised Eestis
7. märtsi öösel märgati virmalisi mitmel pool Eestis – eriti hästi Põhja- ja Lääne-Eestis, kus valgusreostus on väiksem.
Sotsiaalmeedias jagasid inimesed kümneid fotosid. Paljud kirjeldasid kogemust kui midagi “uskumatut” või “täiesti maagilist”.
Kõige sagedasemad reaktsioonid olid:
-
üllatus – paljud ei oodanud virmalisi nii lõuna pool
-
fotograafide elevus – haruldane võimalus pildistada
-
spontaanne öine väljasõit linnast välja
Paljud inimesed sõitsid isegi keset ööd linnast eemale, et näha taevas paremini helendavaid värve.
Kui tihti virmalisi Eestis näha saab?
Kuigi virmalised on kõige tavalisemad polaarjoone lähedal, võivad need aeg-ajalt ulatuda ka Baltikumi.
Eestis on neid võimalik näha:
-
mõnel aastal mitu korda
-
mõnel aastal üldse mitte
Kõik sõltub päikese aktiivsusest ja nn geomagnetilisest tormist.
Tugeva päikeseaktiivsuse ajal võivad virmalised ulatuda palju lõuna poole. Mõnikord on neid nähtud isegi Kesk-Euroopas.
Miks 2026. aastal on virmalisi rohkem?
Astronoomid on juba mõnda aega rääkinud, et Päike läheneb oma aktiivsustsükli tipule. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat.
Tsükli jooksul:
-
Päikesel tekib rohkem päikeselaike
-
sageneb päikesetuule aktiivsus
-
suureneb geomagnetiliste tormide arv
Just selliste perioodide ajal suureneb tõenäosus, et virmalisi saab näha ka tavapärasest lõunapoolsemates piirkondades.
Virmalised Eesti ajaloos
Eestis on virmalisi märgatud juba sajandeid. Vanades kroonikates ja talurahva pärimustes kirjeldati neid kui salapärast taevast tuld.
Rahvapärimuses arvati näiteks, et:
-
taevas “põleb” või “sõdib”
-
tegemist on hingede või vaimude liikumisega
-
virmalised ennustavad suuri muutusi
Enne teaduse arengut tekitas see nähtus inimestes sageli hirmu, sest taevas liikuvad värvilised valgused tundusid täiesti seletamatud.
Parimad kohad virmaliste nägemiseks Eestis
Kui virmalised taas ilmuvad, on kõige parem neid vaadata kohtades, kus on vähe valgusreostust.
Parimad kohad:
-
saared ja rannikualad
-
rahvuspargid
-
väiksemad külad linnadest eemal
Samuti on oluline, et:
-
taevas oleks pilvitu
-
vaade oleks põhja suunas
-
ümberringi oleks võimalikult pime
Looduse meeldetuletus
Virmalised tuletavad meelde, kui võimas ja dünaamiline on meie Päike ning kui tihedalt on Maa seotud kosmiliste protsessidega.
Kuigi need värvilised valgused kestavad sageli vaid mõni tund, jätavad need inimestele tugeva emotsionaalse mulje.
Paljude jaoks oli 7. märtsi 2026 öö just selline hetk – hetk, mil Eesti taevas muutus korraks millekski täiesti muinasjutuliseks.
