„Kas talvel üldse saab rattaga sõita?“
See küsimus tuleb alati esimesena, kui keegi kuuleb, et Tallinna tänavatel liigub ka jaanuaris inimesi, kes ei istu autos ega trügi bussi, vaid keeravad rahulikult pedaale. Blogija ja rattaliikleja Daniil Kurakin ütleb otse välja: ilm ei ole peamine takistus. Päris probleem peitub hoopis mujal.
Talv ei tapa rattasõitu. Halb hooldus tapab.
Külm ei ole vaenlane, linnapoliitika on keerulisem
Paljud kujutavad talvist rattasõitu ette kui ekstreemspordi ala, kus ellu jäävad vaid fanaatikud ja põhjapõdrad. Tegelikult näitavad nii Soome, Rootsi kui ka Norra linnade kogemus, et miinuskraadid ei ole põhjus, miks inimesed ratta maha jätavad.
Helsingis ja Oulus sõidetakse rattaga ka siis, kui termomeeter näitab miinus 20. Seal ei küsita, kas ilm lubab, vaid kas taristu on korras. Ja see ongi võtmekoht.
Tallinnas muutub rattasõit talvel raskeks mitte lume tõttu, vaid seetõttu, et:
-
rattateid ei puhastata sama prioriteediga kui autoteid
-
lumi lükatakse tihti just rattateedele
-
jäätõrje on ebajärjekindel
-
jalgratas ei ole linna silmis veel täisväärtuslik igapäevane transpordivahend
Kui tee on puhas ja sile, ei ole talvine sõit sugugi hirmus. Kui see on jäine ja ebatasane, ei päästa ka parim varustus.
Üllatus: talveks valmistumine on lihtsam ja odavam, kui arvatakse
Kurakin räägib oma kogemusest ausalt. Ta ei muutnud elu pea peale ega ostnud ekstreemset varustust. Enamik inimesi vajab talviseks rattasõiduks vähem, kui Instagrami videod mulje jätavad.
Põhiasjad on üsna maised:
-
korralikud talverehvid, sageli piisab naelrehvidest esirattal
-
kihiline riietus, sama loogika nagu talvisel jalutuskäigul
-
kindad ja tuulekindel jope
-
tuled ja nähtavus, sest pimedust on rohkem
Paljud ratturid ütlevad sama, mida kinnitavad ka Põhjamaade liikuvusuuringud: kõige keerulisem on esimene nädal. Siis harjub keha, pea ja rutiin. Pärast seda tundub see lihtsalt tavaline liikumine.
Ja boonusena:
-
ei higista üle nagu ühistranspordis
-
ei seisa ummikutes
-
jõuab kohale ärksama peaga
Mida ütlevad teised linnad ja uuringud
Mitte ainult rattablogijad ei räägi seda juttu. Ka mitmed Euroopa uuringud on näidanud, et:
-
talvine rattasõit ei vähene oluliselt linnades, kus teehooldus on järjepidev
-
inimesed valivad ratta ka külmaga, kui tunnevad end turvaliselt
-
investeeringud talvisse hooldusse tasuvad end ära tervise ja liikuvuse kaudu
Näiteks Rootsis on leitud, et rattateede varajane lumekoristus vähendab kukkumisi ja õnnetusi rohkem kui jalakäijate teede hilisem puhastamine. See on lihtsalt küsimus, kellele linn ruumi annab.
Väike ajalooline kõrvalepõige
Huvitav fakt: veel 20. sajandi alguses oli jalgratas Põhja-Euroopas täiesti tavaline talvine liikumisvahend. Probleemid algasid siis, kui linnad hakati projekteerima eelkõige autodele. Talv ei muutunud karmimaks. Prioriteedid muutusid.
Miks see teema Tallinnas nii tundlik on
Tallinn räägib rohepöördest, tervisest ja säästvast liikumisest, kuid talvel paljastub süsteemi nõrk koht eriti selgelt. Kui rattur peab valima kas jää, lumevallide või autode vahel, ei ole see enam isiklik julguse küsimus.
See on signaal, et:
-
rattur ei ole veel „päris“ liikleja
-
rattateed on hooajaline mugavus, mitte taristu
-
talvine linn on mõeldud eelkõige autodele
Just seda Kurakin rõhutabki: probleem ei ole ilm, vaid suhtumine.
KKK: ausad vastused talvise rattasõidu kohta
Kas see on ohtlik?
Ohtlikum kui suvel, kui teed on hooldamata. Turvaline, kui need on puhastatud ja libedust tõrjutud.
Kas vaja on kallist varustust?
Ei. Enamik vajalikke asju on juba olemas või maksavad vähem kui kuukaart ühistranspordis.
Kas see on ainult entusiastidele?
Ei. Põhjamaade kogemus näitab, et see töötab massiliselt, kui linn loob tingimused.
Kas Tallinn võiks olla rattasõbralik ka talvel?
Tehniliselt jah. Küsimus on poliitilises tahtes ja prioriteetides.
Lõpuks üks lihtne mõte
Talvine rattasõit ei ole kangelastegu ega hulljulge eksperiment. See on normaalne liikumisviis linnas, mis otsustab, kellele ta ruumi annab.
Kui Tallinn tahab olla põhjamaine pealinn, siis ei piisa ainult jõulutuledest ja libedatest kõnniteedest. Tuleb otsustada, kas jalgratas on siin külaline või päriselt oodatud elanik.
