Möödunud aastal õnnestus petturitel PIN-koode välja meelitades saada inimeste pangakontodelt viis korda rohkem raha kui aasta varem. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo grupijuhi Jaagup Toompuu sõnul tabasid kurjategijad Eesti inimeste kõige haavatavamat kohta väga täpselt.
Toompuu sõnul ei ole pettuste eest keegi täielikult kaitstud – oma PIN-koode on sisestanud isegi politseinikud ja pangatöötajad. See näitab, kui osavalt suudavad kelmid usaldust võita ja inimesi psühholoogiliselt mõjutada.
Inimfaktor kui peamine nõrk lüli
Statistika kinnitab probleemi ulatust. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel registreeritakse Eestis igal aastal tuhandeid kelmusejuhtumeid ning märkimisväärne osa neist on seotud pangapettuste ja andmepüügiga. Kahjusummad ulatuvad miljonitesse eurodesse ning väga paljudes juhtumites sisestab ohver ise oma PIN-koodid või kinnitab tehingud petturi juhendamisel.
Pangaliidu andmetel on enim levinud skeemid seotud võltsitud telefonikõnede, SMS-sõnumite ja e-kirjadega, kus petturid esinevad panga, politsei või muu usaldusväärse asutusena. Inimestele tekitatakse kiireloomulisuse tunne, väites näiteks, et nende kontol toimub kahtlane tegevus ja raha tuleb kiiresti „turvalisele kontole“ kanda.
Eriti murettekitav on see, et ohvrite seas on eri vanuses inimesi. Kui varem peeti peamiseks riskirühmaks eakaid, siis viimased andmed näitavad, et üha sagedamini langevad pettuste ohvriks ka nooremad ja digitaalselt kogenud inimesed.
Euroopa Liidu tasandil on probleem samasugune. Euroopa Keskpanga ja Euroopa Pangandusjärelevalve andmetel ulatuvad maksepettustega seotud kahjud EL-is igal aastal miljarditesse eurodesse. Suur osa neist juhtumitest on seotud sotsiaalse manipuleerimisega, mitte tehniliste turvaaukudega.
Kampaaniad ei peata pettureid
Pangapettused, mille arv on järsult kasvanud, oleksid paljudel juhtudel ennetatavad suurema koostöö ja otsustavama tegutsemise korral. Riik, pangad ja telekommunikatsiooniettevõtted räägivad küll aktiivselt pettustega võitlemisest, kuid reaalsed muutused on jäänud tagasihoidlikuks. Statistika näitab, et pettuste arv jätkab kasvamist.
Eelmise aasta jaanuaris arutati Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumil taas, kuidas pettuste hulka vähendada. Sõna võtsid Eesti Panga asepresident Veiko Tali, toonane Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise komisjoni juht Veiko Kiik, politsei esindaja Hannes Kelt ja rahandusministeeriumi esindaja Jarmo Lillium. Aruteludes kõlasid õiged mõtted, kuid praktika näitab, et petturid kohanevad kiiremini kui süsteem suudab reageerida.
Telekomiettevõtete kaudu levivad petusõnumid ja võltsitud kõned jõuavad inimesteni iga päev. Samal ajal muutuvad petturite meetodid järjest veenvamaks ja tehnoloogiliselt keerukamaks. Ekspertide hinnangul ei piisa enam üksnes teavituskampaaniatest – vaja on tõhusamaid tehnilisi filtreid, kiiremat andmevahetust asutuste vahel ja selgemaid vastutusmehhanisme.
Spetsialistid rõhutavad, et ükski pank, politsei ega riigiasutus ei küsi kunagi telefoni või kirja teel inimese PIN-koode. Kahtluse korral tuleb kõne kohe katkestada ja võtta ise ühendust oma pangaga ametlikul telefoninumbril. Praegu on teadlikkus ja ettevaatlikkus kõige tõhusamad vahendid, millega inimene saab end selliste pettuste eest kaitsta.
