Maailma Terviseorganisatsiooni uurimisprojekt Social isolation and loneliness among older people in Europe käsitleb üha aktuaalsemat teemat – vanemaealiste inimeste üksindust ja sotsiaalset isolatsiooni kogu Euroopas.
Uuring toob välja nii põhjused kui ka võimalused, kuidas riigid ja kogukonnad sellele reageerivad.
Miks üksindus ja isolatsioon on vanemaealiste seas nii levinud
Euroopa vanemaealised elavad keskmiselt kauem ja sageli tervemalt kui varasemad põlvkonnad, kuid nad elavad ka sagedamini üksinda, mis tõstab üksinduse ja sotsiaalse isolatsiooni riski, eriti kui tegemist on terviseprobleemide, liikumispiirangute, pensionile jäämise või lähedaste kaotusega.
Uuringud näitavad, et üksildust esineb rohkem Lõuna- ja Ida-Euroopas, kus traditsioonilised perekondlikud toetusvõrgustikud on nõrgenenud ja sotsiaalpoliitika ei ole alati niivõrd hästi arenenud kui Põhja- või Lääne-Euroopas.
Mis põhjustab üksindust vanemas eas
Vanusega seotud muutused, nagu ligikaudu vähenev tervis, liikumisraskused ja lähedaste lahkumine, mõjutavad sotsiaalseid suhteid ning võivad viia isolatsiooni ja üksinduse tekkimiseni, sest inimesed veedavad rohkem aega kodus ega osale nii aktiivselt kogukonnaelus kui varem.
Lisaks võivad kultuurilised erinevused ja ootus, et lapsed ikka hoolitsevad eakate vanemate eest, süvendada üksinduse tunnet siis, kui see ootus ei saa reaalselt täidetud.
Euroopa vastused ja poliitikad
Poliitikate suunad
Euroopa riigid on hakanud üha enam mõistma, et üksinduse ja isolatsiooni vähendamine ei ole lihtsalt isiklik probleem, vaid ühiskondlik tervisemure, mis nõuab poliitilist vastust ja kogukondade kaasamist.
Näiteks Hispaania riiklik strateegia vanemaealiste aktiivseks vananemiseks sisaldab üksinduse ennetamist ja vähendamist kui olulist eesmärki, mis tähendab, et avalik sektor peab rakendama konkreetseid meetmeid üksolevate inimeste sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks.
Hea tava näited
Üksikute riikide heade tavade hulka kuuluvad programmid, mis:
-
toetavad sotsiaalseid oskusi ja sotsiaalset tuge, näiteks sõprussuhete loomist, ühiseid kultuuri- ja vaba aja tegevusi;
-
pakuvad nõustamist või kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, mis aitab inimestel toime tulla üksinduse tunnetega;
-
korraldavad ühist tegevust nii individuaalselt kui grupis, et inimesed saaksid luua tähendusrikkaid suhteid.
Euroopa võrdlus: kus üksindus on kõige tugevam
Euroopa uuringud on näidanud, et üksinduse levimus ja sotsiaalse isolatsiooni määr erinevad piirkonniti. Näiteks tõenäosus tunda üksindust on üldiselt kõrgem Lõuna- ja Ida-Euroopa riikides, mis võib olla seotud perekondlike kohustuste ootuste ja sotsiaalpoliitika erinevustega. Samal ajal on Põhja- ja Lääne-Euroopas sageli rohkem riiklikke programme, mis toetavad eakate sotsiaalset kaasatust.
Euroopa uuringute andmed ja trendid
Mitmed suuremad Euroopa uuringud, nagu European Quality of Life Survey (EQLS) ja European Social Survey (ESS), kasutatakse, et hinnata üksinduse ulatust, erinevaid sotsiaalse isolatsiooni aspekte ning selle seoseid tervise ja sotsiaalsete faktidega.
Samuti näitab JRC poliitikakokkuvõte, et üksindus ei mõjuta mitte ainult sotsiaalset elu, vaid on seotud ka usalduse, poliitilise kaasatuse ja tervisekäitumisega, kuna üksildust kogevatel inimestel on sageli vähem sotsiaalseid kontakte ja madalam usaldus teiste vastu.
Kuidas üksildust vähendada kogukonnas
Üks-ühele kohtumised ja kodukülastused
Kohtumised vabatahtlike või naabriga võivad pakkuda väärtuslikku suhtlust ja vähendada isolatsiooni, eriti neile, kellel on liikumisraskusi või kes ei saa sageli kodust väljuda.
Sotsiaalsed ja kultuurilised tegevused
Raamatuklubi, käsitöö- või lauamänguringid, ühised jalutuskäigud või kohviõhtud võivad luua tähendusrikkaid suhteid ning tugevdada sotsiaalset võrgustikku.
Digitaalne kaasatus ja uued sõprussuhted
Digioskuste arendamine aitab eakatel inimestel hoida kontakti kaugete sõpradega, liituda online-huviringidega ja olla osa suuremast kogukonnast ka kodust lahkumata.
KKK – vastused kõige olulisematele küsimustele
Kas üksindus ja isolatsioon on sama asi?
Ei. Üksindus on pigem tunnetuslik kogemus – see on oma sotsiaalsete kontaktide ebapiisavuse tunne, samas kui sotsiaalne isolatsioon on objektsem, tähendades väheseid või puuduvatel sotsiaalseid kontakte.
Kas üksindus puudutab ainult vanemaid inimesi?
Ei. Üksindust kogevad kõik vanused, kuid vanemaealised on selle suhtes haavatavamad tervise, liikumise ja elusündmuste tõttu nagu pensionile jäämine või lähedaste kaotus.
Kas kogukond saab aidata?
Jah, kogukondlik tegevus, grupikohtumised ja üritused võivad olla väga tõhusad, pakkudes tõelist sotsiaalset tuge ja kuuluvustunnet.
Miks Euroopa riigid seda probleemi tõsiselt võtavad?
Sest üksindus mõjutab tervist ja heaolu, ja selle vähendamine võib parandada vanemaealiste elukvaliteeti ning vähendada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koormust.
