Kas otsite nisujahule alternatiivi, mis mitte ainult ei maitse hästi, vaid on ka tervislik? Kikerhernejahu sisaldab rohkem valku ja kiudaineid kui traditsiooniline nisujahu. See aitab hoida veresuhkru taset stabiilsena, tagab pikaajalise täiskõhutunde ning sobib suurepäraselt paljude roogade valmistamiseks.
Nisujahu on põlvkondade jooksul domineerinud paljude maade köögis. See sobib suurepäraselt pelmeenide, uszkade ja mitmesuguste küpsetiste valmistamiseks. Kuid hoolimata oma praktilisusest ei ole see alati parim valik inimestele, kes jälgivad kehakaalu, peavad vältima gluteeni või võitlevad ainevahetushäiretega. Õnneks leidub nisujahule mitmeid alternatiive, millest üks väärtuslikumaid on kikerhernejahu.
Kui oled seni seostanud seda eelkõige Lähis-Ida köögiga, siis tasub teada, et selle kasutusvõimalused on palju laiemad – pannkookidest ja paneeringutest kuni kookide ja leivani.
Kikerhernejahu kui alternatiiv nisujahule
Traditsiooniline nisujahu on klassika, mis võimaldab tänu gluteenile valmistada elastset ja hästi töödeldavat tainast. Paraku ei sobi see kõigile. Gluteenitalumatuse või tsöliaakia korral on vaja sobivat asendajat.
Kikerhernejahu täidab selle rolli väga hästi. Erinevalt riisi- või maisijahust sisaldab see oluliselt rohkem valku ja kiudaineid. Lisaks annab selle kergelt pähkline maitse roogadele meeldiva ja iseloomuliku nüansi.
Kikerhernejahu kasulikud omadused
Kikerhernejahu on tõeline taimse valgu allikas. 100 grammi toodet sisaldab üle 20 grammi valku, mis on võrreldav mõne loomse toidu valgusisaldusega. Taimetoitlastele ja veganitele on see väärtuslik asendamatute aminohapete allikas.
Kõrge kiudainesisaldus toetab seedimist, aitab reguleerida soolestiku tööd ning pikendab täiskõhutunnet. See on eriti kasulik neile, kes soovivad kehakaalu kontrolli all hoida või kellel esineb sagedast näljatunnet söögikordade vahel.
Kikerhernestel on madal glükeemiline indeks. Praktikas tähendab see, et kikerhernejahust saadud süsivesikud imenduvad aeglasemalt ega põhjusta veresuhkru taseme järske kõikumisi. See aitab vältida väsimust ja äkilist magusaisu päeva jooksul.
Lisaks on kikerhernejahu oluline mineraalainete allikas. See sisaldab rauda, mis toetab hapniku transporti organismis, magneesiumi närvisüsteemi tööks, fosforit luude tugevdamiseks ning tsinki immuunsüsteemi toetamiseks. Samuti leidub selles B-grupi vitamiine, mis aitavad kaasa ainevahetusele ja üldisele heaolule.
Kuidas kikerhernejahu köögis kasutada?
Kikerhernejahu kasutusvõimalused on väga mitmekesised.
Kõige tuntum roog on falafel – maitsetaimede ja vürtsidega maitsestatud ning õlis praetud pallikesed, mis on Lähis-Ida köögi klassika.
Kikerhernejahust valmistatud pannkoogid on õhulised, elastse tekstuuriga ja toitvamad kui traditsioonilised pannkoogid. Neid saab serveerida nii magusalt puuviljade ja meega kui ka soolaselt köögiviljade ja juustuga.
Veel üks lihtne roog on socca – õhuke pannkook, mis valmib kikerhernejahust, veest, oliiviõlist ja soolast. Segu valatakse kuumale pannile ja küpsetatakse kuldpruuniks.
Kikerhernejahu sobib hästi ka küpsetistesse. Selle lisamisel püsib leib kauem värske ning muffinid saavad tihedama ja toitvama konsistentsi. Tavalistes retseptides võib sellega asendada kuni 30% nisujahust – taina struktuur jääb hea, kuid toiteväärtus suureneb.
Kikerhernejahust valmistatud maiused, näiteks brownie’d, jäävad niisked ja šokolaadised ning paljud ei märkagi, et need on gluteenivabad.
Tasub siiski meeles pidada, et kikerherne iseloomulik maitse võib suure koguse korral õrnemaid maitseid varjutada, seetõttu on soovitatav seda kasutada mõõdukalt.
