Taanis on üha tavalisem, et pärandatakse just köögitarbeid. Kulunud malmpannid ja vanad kartulipressid ei kao kapinurka, vaid on igapäevases kasutuses – näiteks Benedikte Erritsø kodus. Need esemed näitavad oma vastupidavuse ja kvaliteediga, kuidas eelmiste põlvkondade tööriistad võivad tänapäeva köögis endiselt keskset rolli mängida ning samal ajal toetada jätkusuutlikumat eluviisi.
Kui sõita Aarhusi raudteejaama juurest bussiga 1A lõpp-peatuseni, jääb Benedikte kodu vaid kiviviske kaugusele, umbes kümne kilomeetri kaugusele Kolti väikelinna keskusest edela pool. Esikust jõuab mõne sammuga kööki, kus sahtlist tulevad välja kaks erilist eset: sepistatud, tume ja raske pann, mida kutsutakse hellitavalt „vanaema panniks”, ning kulunud kartulipress, mille metallil on näha lugematute õhtusöökide jälgi. Kunagi kuulusid need Benedikte vanaemale. Nüüd on need väikesed pärandid, mida võetakse regulaarselt kasutusse.
Benedikte lugu peegeldab laiemat ühiskondlikku suundumust. Taanlased armastavad pärandusi – pannidest mööbli ja eheteni. Kuid uuringud näitavad, et kõige sagedamini pärandatakse just köögitarbeid. Aalborgi Ülikool uuringu „Categories and Design Properties of Inherited Long-Lasting Products” järgi kuulub koguni 24% pärandatud esemetest köögitarvete kategooriasse. Mööbel moodustab 21%, sisustusesemed 14% ja ehted 12%.
Uuringu üks autoritest, AAU Design Labi teadusjuht Linda Nhu Laursen, tunnistas, et tulemus oli üllatav. Inimesed kipuvad esile tooma emotsionaalselt väärtuslikke esemeid, nagu ehted või mööbel, kuid tegelikkuses elavad pärandid edasi just köögis – igapäevases kasutuses.
Teadlased analüüsisid 175 pärandatud eset, mille osalejad ise kirjeldasid. Need jagati 18 tootekategooriasse ning hinnati kolme väärtuse alusel: emotsionaalne, funktsionaalne ja esteetiline väärtus. Just funktsionaalne väärtus osutus köögitarvete puhul määravaks. Vana malmpann või kartulipress võib olla kulunud, kuid töötab paremini kui paljud tänapäevased alternatiivid.
See haakub ka laiemate tarbimistrendidega. Euroopa Keskkonnaameti andmetel on kodutarvete keskmine kasutusiga viimase 20 aasta jooksul lühenenud ligi 30%. Samal ajal näitavad ringmajanduse uuringud, et toodete eluea pikendamine vaid ühe aasta võrra võib vähendada nende keskkonnajalajälge kuni 20%. Vanade köögitarvete kasutamine pole seega pelgalt nostalgiast kantud, vaid selgelt keskkonnateadlik valik.
Elustiiliekspert Julia Lahme sõnul kaalub köögis funktsionaalsus esteetika sageli üle. Väike ja kulunud ese võib moodsas köögis anda iseloomu ning selle praktiline väärtus kaalub üles visuaalsed puudused. Samas mängib olulist rolli ka emotsionaalne side – teadmine, et sama eset kasutas kunagi vanaema või vanaisa.
Benedikte jaoks pole see pelgalt köögitarvete kasutamine. See on viis hoida sidet minevikuga. Isegi kui konkreetsed mälestused on hägustunud, on tunne ja teadmine alles. „Ma mõtlen temale iga kord, kui seda panni kasutan,” ütleb ta.
Teadlased rõhutavad, et selline pärandamine toetab jätkusuutlikkust. Uute köögiseadmete trendid – smuutimasinad, mahlapressid, õhufritüürid – tulevad ja lähevad, kuid lihtsad ja vastupidavad esemed jäävad. Kui mõelda jätkusuutlikult, tasub investeerida kvaliteeti, mis kestab põlvkondi.
Benedikte on veendunud, et ta pole nende esemete viimane omanik. Kui tema lapsed neid ei soovi, leiab keegi teine, kes hindab vanaema panni sama kõrgelt. Sest malmpann, mis on juba mitu elu vastu pidanud, peab vastu veel palju aastaid.
