Kui suvekuumus tõstab tavaliselt kütuse tarbimise tippu ja maanteed täituvad puhkajatega, siis Venemaal on selle aasta pilt teistsugune. Tanklate järjekorrad, piiratud müügimahud ja regionaalsed puudujäägid on nihutanud riigi kütuseturgu olukorda, mida ametlik retoorika seni on püüdnud vältida – sõltuvusse välismaisest bensiinist.
Reutersi andmetel on Venemaa hakanud esmakordselt aastate jooksul importima bensiini Indiast ja Kasahstanist, et katta kasvavat sisemist defitsiiti. Tegemist ei ole sümboolse kogusega, vaid sadades tuhandetes tonnides mõõdetava vooga, mis liigub meritsi ja raudteed mööda Venemaa siseturule ajal, mil kohalike rafineerimistehaste töö on häiritud ning osa tootmisvõimsusest seisab plaaniväliste remontide või logistikaprobleemide tõttu.
Indiast on Venemaale saadetud vähemalt 60 000 tonni bensiini, mille transpordiks kasutatakse tankerilaevu. Allikate sõnul liigub osa saadetistest kahe suure partiina, igaüks kümnete tuhandete tonnide mahus. See on märgiline muutus riigi jaoks, mis ise on üks maailma suurimaid naftatootjaid, kuid mis nüüd peab importima lõpptoodet, et hoida siseturgu stabiilsena.
Kasahstanist tuleb täiendav osa mahust – umbes 50 000 tonni bensiini, mis tarnitakse juulis ja augustis nn „humanitaarabi“ vormis. Reutersi andmetel on selle tarne taga Pavlodari naftatöötlemistehas ning ettevõte „Condensat“, mis kasutab osaliselt Venemaa päritolu toorainet. Kasahstani energiaministeerium on samas rõhutanud, et kõik võimalikud tarned sõltuvad riigi enda siseturu varustatusest, mis viitab, et tehing ei ole poliitiliselt ega logistiliselt lihtne.

Oluline taustsüsteem on tarbimise mastaap. Suveperioodil ulatub Venemaa bensiinitarbimine hinnanguliselt vähemalt 110 000 tonnini päevas. See tähendab, et isegi suured impordikogused katavad vaid osa kogunõudlusest ning turu tasakaal sõltub jätkuvalt sisetootmise võimekusest. Samal ajal on hinnasurve ja tarnehäired hakanud mõjutama nii eratarbijaid kui ka logistikat, sealhulgas transpordi- ja turismisektorit.
India roll selles ahelas on eriti tähelepanuväärne. Riik on samal ajal Venemaa toornafta üks suurimaid ostjaid maailmas, importides miljoneid barrelit päevas. Nüüd liigub osa sellest globaalsest energiavoost tagasi teises suunas – rafineeritud kujul bensiini näol Venemaale. See loob olukorra, kus kaubandusvood muutuvad ringluseks, mis ei ole enam lihtsalt eksport ja import, vaid globaalse energiaturu ümberpaiknemine.

Reutersi allikad hoiatavad samal ajal, et sellised tehingud võivad olla seotud sanktsiooniriskide ja finantsiliste keerukustega, mis tulenevad Venemaa vastu kehtestatud piirangutest. See teeb logistika ja makselahendused ebastabiilseks ning suurendab sõltuvust vahendajatest ja keerukatest tarneahelatest.
Venemaa ametlikud esindajad on varem kinnitanud, et arutatakse võimalusi kütuse impordi suurendamiseks, kuigi konkreetseid riike pole alati nimetatud. Samal ajal on riigi juhtkond avalikult lubanud tootmise kasvu ja olukorra stabiliseerumist, kuid turuandmed ja impordivood viitavad sellele, et lähiajal jääb siseturg endiselt surve alla.
