Enamikus Euroopa riikides kehtib põhimõte: mida suurem on sissetulek, seda kõrgem on maksukoormus. Kuigi maksusüsteemide aluspõhimõte on sarnane, erinevad konkreetsed tulumaksumäärad riigiti märkimisväärselt.
Eriti silmatorkav kontrast ilmneb Loode- ja Ida-Euroopa riikide vahel.
Maksualane õiglus on iga ühiskonna toimimise seisukohalt keskse tähtsusega, kuna see peegeldab, kas inimesed panustavad riigieelarvesse vastavalt oma sissetulekule ja majanduslikule võimekusele. Enamikus Euroopa riikides kasutatakse progressiivset tulumaksusüsteemi, mille puhul kasvab maksumäär koos sissetulekuga.
2026. aastal ulatuvad kõrgeimad marginaalsed tulumaksumäärad mitmes Lääne- ja Põhja-Euroopa riigis üle 50%. Näiteks Taanis, Rootsis ja Belgias võib kõrgeima sissetuleku puhul maksukoormus koos kohalike maksudega ületada poole teenitud tulust. Samal ajal rakendavad mitmed Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Balti riigid, proportsionaalset ehk niinimetatud „ühtset maksumäära”, mis jääb enamasti 20% ümbrusse.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel moodustab isikutulumaks Euroopa Liidus keskmiselt ligikaudu 8–10% SKPst. Riikides, kus tulumaks on kõrgem ja progressiivsem, on tavaliselt ka suuremad sotsiaalkulutused, sealhulgas investeeringud tervishoidu, haridusse ja sotsiaalkaitsesse. See viitab seosele maksukoormuse ja avalike teenuste ulatuse vahel.
Uuringud näitavad, et progressiivne maksustamine aitab vähendada sissetulekute ebavõrdsust. Gini koefitsiendi alusel mõõdetuna väheneb ebavõrdsus Euroopa riikides pärast maksude ja sotsiaaltoetuste arvestamist keskmiselt ligi kolmandiku võrra. Kõrgema maksukoormusega Põhjamaades on maksude ümberjaotav mõju üks tugevamaid.
Samas toovad kriitikud esile, et väga kõrged marginaalsed maksumäärad võivad mõjutada töömotivatsiooni ja investeerimisotsuseid. Empiirilised uuringud viitavad siiski sellele, et mõõdukas progressiivsus ei vähenda oluliselt tööjõupakkumist, eriti kõrge kvalifikatsiooniga töötajate seas. Olulisem roll on maksusüsteemi läbipaistvusel, stabiilsusel ja usaldusel riigi vastu.
Kokkuvõttes peegeldavad Euroopa tulumaksumäärade erinevused riikide ajaloolisi, poliitilisi ja sotsiaalmajanduslikke valikuid. Küsimus ei ole üksnes selles, kes maksab kõige rohkem, vaid ka selles, millist ühiskonnamudelit ja avalike teenuste taset soovitakse nende maksutulude eest tagada.
