Kui sa oled ühel kevadel jalutanud aia või kiviktaimla ääres ja silmad sulanud väikestest lillakatest või sinakatest õitest, mis justkui „lainetavad” rohelise vaiba peal, siis oled tõenäoliselt kohtunud aubrietaga – maapealse, igihalja taimega, mis mõne aedniku sõnul võib igas Eesti aiamaal tõelise lillepõrgu tekitada, kui temasse veidi sügavamalt armuda.
Aubrieta on paljude aednike saladuslik lemmik, mis on nii lihtne kasvatada, et see võib isegi algaja aiaomaniku pilgu köita.
Mis on see aubrieta ja miks temast räägitakse
Aubrieta ehk Aubrieta deltoidea on maakasvav püsik, mis moodustab tiheda rohelise vaiba ja kevadel kaunilt õitsevaid lilli. See kuulub ristõieliste sugukonda ning on pärit Lõuna-Euroopa kivistelt ja nõmmeliste aladelt, mistõttu ta armastab päikest ja hästi kuivendatud mulda.
Aubrieta on see, mida aiatundjad tihti nimetavad rock cress või lillaks kaskaadiks, sest ta sobib suurepäraselt pinnakatteks, müüride või seinte servade kaunistamiseks, kiviktaimlatesse või ka lihtsalt ilutaimena õueruumidesse.
Kui lihtne on seda kasvatada ja mida tasub teada
Kui sa arvad, et „kena vaip, mis kasvab aias ise”, tähendab see pisut tööta ja planeeri õigesti. Aubrieta ei vaja üleliigset hooldust, kuid mõned asjad tasub meeles pidada:
-
Ta eelistab päikesepaistelist või osaliselt varjulist kohta, kui seal on hea drenaaž, siis ta tunneb end eriti hästi.
-
Parim muld on kerge, hästi kuivendatud, mis ei jää vett pidama.
-
Aubrieta õitseb kõige uhkemalt varakevadel või kevade alguses, pakkudes sel ajal tõelist lilleilu.
-
Kui sa soovid, võib ta laiuda ligi pool meetrit või rohkemgi, moodustades ühe laia värvilise padja.
See on just see taim, mis sobib hästi Eesti aiamaade kevadekülmadega, sest ta on üsna vastupidav ja armastab päikest isegi meie lühikesel kevadel.
Kus aubrietat kasutada
Aubrietat ei pea ainult ühes kindlas kohas kasvatama, esmapilgul võib see tunduda lihtne pindmine taim, aga tegelikult on ta käepärane abimees:
-
pinnakatteks lillepeenrale, mis aitab takistada umbrohu kasvu;
-
aedade äärtesse või piiride ette, kus ta moodustab kauni vaiba;
-
kiviktaimlatesse või aladele, kus kasvab vähe muud;
-
pottidesse, rõdukastidesse või terrassidele, kus tema “vallutav” ilu võib hästi mõjuda;
-
mesilaste ja liblikate ligimeelitamiseks, sest õied on neile atraktiivsed – Eesti kevadel see on alles tõeline lisa.
Aubrieta lugu ja pisut aialugu
Kas tead, et aubrieta nimi on saanud prantsuse lillekunstniku Claude Aubrieti järgi? See tähendab, et juba prantsuse botaanikaajaloolased armastasid seda taime nii väga, et andsid talle oma nimi. See lugu annab sellele väikselt taimelt täiesti teise tähenduse kui lihtsalt „veel üks rohtne põõsas” – see on natuke nagu lilleline kunstiteos, mis on nüüd meie aedades üle terve Euroopa.
FAQ ehk vastused, mida aiapidajad tihti küsivad
Kas aubrieta sobib ka Eestimaa aia kliimasse?
Jah, ta on üsna vastupidav taim, mis areneb hästi nii päikeselises peenras kui ka kiviktaimlas, eriti kui tal on hea drenaaž ja päikesepaisteline koht.
Kas aubrieta talub meie Eesti talve?
Tavaliselt on tegu püsikuga, mis talvitub õues hästi, eriti kui tal on kerge juurdepääs päikesele ja mulla pinnas ei jää üleliigselt vett pidama.
Kas teda on lihtne paljundada?
Jah, teda saab paljundada nii seemnete kui ka pistokste abil, eriti kui sa tahad täita suuremaid alasid või saada uusi taimi.
Kas aubrieta on muretu taim?
Tegemist on suhteliselt vähese hooldusega taimega, aga ta ei armasta seisvat vett ega liiga ummamatut mulda, nii et hea drenaaž ja päikesepaisteline kasvukoht on olulised.
Millal aubrieta kõige ilusam on?
Ta on oma õite võimsaim kevadel kui õied katavad tihedalt taime matid ja tõmbavad ligi putukaid ja mesilasi, mis on Eesti kevadel alati tore vaatepilt.
